pühapäev, 20. september 2009

Tartu sügis, kummipaadid ja lahked (!) penskarid



























Sügis on Tartus kõige parem aastaaeg. Suved on siin tavaliselt igavad, palavad ja tolmused, talved on veel igavamad, külmad ja niisked. Aga kevadeti ja eriti veel sügiseti on Tartus tore. Aeglane Emajõgi, värvilised puud ja pikad soojad päevad... Oi neid parke, parte ja paadisildu! Tänavad on rõõmsat rahvast täis nagu oleks iga päev pidu.


Konsumi taga on üks väike, kõigile mõeldud paadisild, meie lemmikkoht. Peale minu ja minu halvasti kasvatatud laste armastavad Konsumi taga Emajõe ääres peesitada veel Lubja tänava parmud, koolist poppi tegevad jõnglased ja muu kahtlane rahvas. Ega ma olegi kunagi peent seltskonda armastanud.

Võibolla on sügisene Tartu sellepärast nii armas, et enamik sisserännanuid on tarlasteks saanud (arusaadavatel põhjustel) just sügisel. Nii minagi. Ning iga sügis äratab vanu mälestusi uuesti ellu.


Mr. Kiisi tabas puhkuse ajal bibliomaania. Ta luges läbi kõik Thor Heyerdahli raamatud, mis meil kodus on. Esmakordselt meie 10-aastase kooselu kestel tekkis meil ühiseid huvisid! Mina nimelt olen Thor Heyerdahli fänn juba varasest lapseeast saati. Vaatasime koos öösiti Youtube`st Kon-Tiki ja Ra videosid ja siis juba muid meresõiduvideosid ning juttu jätkus öödeks ning päevadeks : )


Kevadel selgus, et kõik mu sõbrannad on tropid : ( Nimelt ei olnud keegi nõus minuga paadimatkale tulema. Mul polnud ju sugugi plaanis üle Atlandi sõita, vaid kõigest Pedjalt Emajõele ja sealt Tartusse, aga ei... Ooohtlik!!! Sinu olukorras!!! Ja muu viuviuviu.


Nojah. Mr. Kiis ostis minu lohutamiseks ja Thor Heyerdahli auks Novaluksist 150.- kroonise laste täispuhutava paadi ja me käisime sellega Kroonuaia silla ja uue silla vahel sõitmas. Kordamööda, Piret ja TT pardal ning titt turvahälliga paadisillal magamas. Väga lõbus oli. Inimesed vahtisid meid nagu hulle, mida me ju olemegi, aga politseid õnneks keegi ei kutsunud.


Nüüd aga tahab Mr. Kiis, et me sõidaksime kummipaatidega Kvissentalist Ihastesse kogu perega ja ostis veel ühe samasuguse PVC-paadi.


Arvestades, et meil on kogu pere peale täpselt 1 päästevest ja 3 väikelast siis on see üritus sama ekstreemne, kui kõrkjatest parvega üle Atlandi purjetada. Ma ei tea, kas peaksin seda tegema... ehkki väga tahaks!

Elu on nii ära struktureeritud. Reedeti hoian aastast Mere-Õiet ja 2 korda nädalas toon lisaks Piretile ja TT-le lasteaiast koju ka Robini ja Lilii, Pilleriin kandelinaga kõhul kõlkumas. Ilmselt pakume me päris head vaatepilti, kui me oma käratseva kambaga Roosi mäest üles ronime. Tänu lastele on tekkinud Roosi tänaval üks sõbralik vanapaar, kes sõnadega "teil on ju nii palju lapsi", meile üle aia igasuguseid ande ulatab. Tohutusuuri kausse õuntega ja pangesid ploomidega ja nii edasi. Vanurid on ilmselt kurdivõitu ja ei saa suurt millestki aru, mis ma neile ütlen, aga olgu. Neile meeldibki rohkem ise rääkida.


Toredad pole mitte ploomipanged, vaid see, et üle hulga aja kohtan lahkeid vanu inimesi.


Mind on juba pikka aega painanud küsimus, miks inimesed vananedes järjest kurjemaks ja kitsimaks muutuvad? Peaks ju olema vastupidi, elatud elu, kogemused jne. peaksid vana inimese tegema leebeks, kannatlikuks, mõistvaks ja nii edasi. Vaimne kirgastumine ja muu säärane, saate aru. Enamus vanureid aga, keda mina tunnen, usub, et saab oma majad, maad pangaarved ja hõbelusikad hauda kaasa võtta. Olles järeltulevat põlve enne sajal moel kiusanud...

12 kommentaari:

Lendav ütles ...

Aga loomulikult tuleb sõita läbi Tartu Ihastesse! Minu kõige ilusam mälestus Tartust on öine sõit Supika alt Ihastesse, täiesti ületamatu. Aga päästeveste saab ehk kelleltki juurde laenata ja sellega peab arvestama, et sõit võtab hullult aega, jõgi tiirutab Anne luhal täiesti segaselt ja ma ei saa aru, kuidas paari kilomeetri pikkusele lõigule mahub vähemalt 10 km jõge... Või nii vähemalt tundus.

Igatahes minu soojad mõtted on teiega, tehke ära!

Kudzu ütles ...

Tehke ära jah, ja mina ootan teid Ihastes köetud kamina, kuklite ja kuuma kakaoga (eeldusel, et ma olen juhtumisi koolist kodus). Kas poleks mitte idülliline!

Merle ütles ...

Äge!
Mis puutub kurjadesse vanuritesse, siis kohtudes suvel üle hulga aja oma igasuguste tädide ja nende meestega jmt sugulastega, kes veel ei kvalifitseeru vanuriteks, vaid on kõigest pensionieelikud, olin sügavalt hämmeldunud, kui kurjad ja õelad ja pahased nad on. Kogu aeg ja kõige(i) peale. Ometi mäletan ma neid rõõmsate ja lahkete ja naervatena ja naljaviskavatena ajast, mil nad olid nii vanad kui mina praegu. Või noh, natuke vanemad. Ja see oli parajalt ehmatav, et esiteks, miks nad nüüd nii kurjad on. Ja teiseks, kas ma olen ka ca 25-30 aasta pärast tige nigut troll ja näen kõiges vaid halba :S Nii et ilmselt see küsimus, miks vanurid on kurjad, on sellest kategooriast, et kust tuleb tolm ja kuhu kaob aeg ...

Anonüümne ütles ...

Inimese teeb qrjax pidev ylekoormatus, teatud probleemides tekkiv väljapääsmatus, mis on igal ajal nn lihca inimese haigus olnud, ning sageli kogetav vaimne või fyysiline vägivald, millele ei jaxata või ei juleta vastu hakata. See koguneb kõik inimese sisse ning aeg, va cement, teeb oma töö. Ainult erakorcelt alandlik inimene jääb kogu oma elu muda juures leebex ning andestavax... ning ei saa unustada, et aastal 2009 meie maal elav pensionieelik on NSVL i ajal eramaja ehitades praktiliselt iga päev kriminaalqriteo syydistust või SORVVO kylaskäiq oodanud (vähemalt tean ma 10konda sellist inimest) ning pidev varjatud symekas pealesunnitud kombineerimisest - sest NSVL kodanik ei omanud midagi, talle andis kõik riik, ning vajadusel andis riik selle talee qskil mujal, endal polnud midagi vaja teha ega omada!
Emajõgi on pisike, vaikne jõgi. Päästeveste saab veespordivarustusega tegelevatest ettevõtetest rentida. Ma arvan, et kõrgharitud humanitaar ning qnstispecialist vajab kindlasti toorest kohtumist yrgse loodusega ning ohtlike stiihiatega nagu mere ääreat pärit naine & tema lapsed:)
edu, ning nael qmmi!

Kudzu ütles ...

Tigedus tekib vananedes sageli siis, kui inimene ei ole rahul oma elus tehtud valikutega. Kibestumine ja kadedus hakkavad üle ääre pulbitsema ja nii need kurjad vanainimesed sünnivadki.

Sol ütles ...

Kõik kogevad elus mitmesugust saasta, ebaõiglust ja halba õnne ja paljud teevad valesid valikuid. Muuseas, kurjad vanainimesed arvavad enamasti, et TEISED teevad valesid valikuid.
Vanal inimesel aga peaks olema elu jooksul tekkinud ka analüüsivõime ja tõepoolest, teatud minnalaskmine halbade asjade suhtes.Eriti just materiaalsete asjade suhtes. Miks see nii vähestel tekib?
Ma loodan, et see jääbki mulle mõistatuseks ja minust saab vähemalt talutav vanainimene.

Anonüümne ütles ...

Aga kas võix siduda omavahel vanainimese tigeduse ning harimatuse? Analyysivõime, sallivus, empaatiavõime jne eeldavad teatavat haridust, haritust elik intelligentsust. Muidugi, oma hädades ainult teiste syydistamise katk võib kyljes olla igayhel, olenemata haridusest... aga vanarahva tigeduse põhjused on ikka noorusest pärit.
Trv, K

Lendav ütles ...

Võimalik, et kibestunud ja õelad vanainimesed on oodanud elult midagi head ja on oma ootustes pettunud. Juba ammu ja põhjalikult. Ja siis ongi ju nii tore teisi süüdistada, et teised teevad elu põrguks.

Aga mul on ka see kinnisidee, saada kunagi lahkeks ja tasakaalukaks vanainimeseks. Ma arvan, et kibestunud vanainimese elu ei ole küll püüdlemist väärt, aga eks näis. Kunagi 40 või 50 aasta pärast võivad siinkirjutajad kokkuvõtteid teha. Üksteise kallal iriseda või siis õunapuu otsas šokolaadi süüa ja ennast hingetuks naerda... Valik on meie.

Anonüümne ütles ...

Kui polex ylemisi pilte, siis jääx kõige viimase pildi muhe nali taipamata. Toredad väikesed jõehullud:)
Trv, K

tlkkgalerii ütles ...

Mind on tabanud meeste 30-ndate kriis, kus küsin endalt kas elangi elu ära tegematta elus midagi väljakutsuvat, isegi ohtlikku. Paraplaanid, mu vana arm, on ikka kättesaamatus kauguses, kummipaat mitte.

Aga mispuutub vanainimestesse, siis neist saan isegi aru. Igapäevased füüsilised vaevused pole mingi naljaasi. Endal kui kondid valutavad, on tuju ikka sitt.

Samas suheldes suht palju keskealiste keskklassi inimestega on mul süvenenud veendumus, et enamik inimesi on lollid kui saapad.
Kahjuks on Lagle järgmine postitus tõenäoliselt väga traagilisel teemal, kuigi ka see on seotud inimliku lollusega.
mkiis

kaaren ütles ...

Tänan väga meid kylastmast. Oli meeldiv kohata oma tsivilisatsioonist eemal asuvas asumis ka meeldivaid, haritud ning kontaktivõimelisi inimesi!
Loodetava jällekirjutamise või -nägemiseni.

Anonüümne ütles ...

top [url=http://www.c-online-casino.co.uk/]uk online casino[/url] check the latest [url=http://www.casinolasvegass.com/]las vegas casino[/url] unshackled no deposit reward at the leading [url=http://www.baywatchcasino.com/]unshackle casino games
[/url].