Nii raske on ära öelda, kui sulle heast südamest mõnda erilist teenet või hüve pakutakse. Eriliselt sulle, sinu rõõmuks ja heaoluks. Muidugi tänad ja võtad vastu. Ning oledki lõksu langenud...
Möödunud nädalal helises mu telefon täpselt siis, kui 3 lapse ja 1 käruga Narva maantee liiklusvoogu läbisin. Pakuti TT-le koolivaheajaks laagrikohta. 5 päeva looduskaunis Lõuna-Eesti väikelinnas, loovteraapiad ja toredad noored kasvatajad. Täitsa tasuta ja mina kui raske puudega lapse ema saan 5 päeva puhata ja hinge tõmmata.
Loomulikult ütlesin ma jah ja aitäh, et minu eest nii hästi hoolitsetakse.
Alles hiljem, kui lepingud juba sõlmitud, taipasin, millesse olen ennast mässinud.
Tegelikult ei saadeta isegi normaalset 6-aastast nädalaks ajaks kodust ära, kohta, kus ta pole eales varem viibinud ja inimeste juurde, keda ta pole iial varem näinud.
Ja kui seda ikkagi tehakse, on see lapse jaoks piinav paratamatus, mitte tore puhkus.Umbes nagu haiglasolek vms.
Kindlasti ei saa ma oma lapsele midagi sellist teha. TT on palju kartlikum, kui üks tavaline laps ja võõrad kohad, võõrad inimesed, pimedus, valjud helid, koduloomad jms. ajavad ta paanikasse.
Ma saan aru vanematest, kes saadavad niimoodi ära halvatud ratastoolilapse, keda tuleb sondiga toita. Sellisel juhul on tõesti paratamatu, et vanemad peavad puhata saama. Ehkki ma usun, ka need lapsed kardavad kodust kaugel olla, ehkki nad seda väljendada ei oska.
Tegelikult mul pole vaja TT-st puhata. Ma olen temaga heal meelel koos ja kui keegi heategija mulle oma abi pakuks...
Siis ma tahaks, et keegi teeks 5 päeva minu eest süüa, koristaks, kütaks ja peseks. Mina aga saaksin tegeleda ainult oma kallite lastega. Ja kõik oleks häppid.
Kahju, et ma ei tunne ühtki teist raske puudega last Tartus. Oleksin saanud selle laagrikoha ära anda. Nüüd läheb see lihtsalt raisku.
19 kommentaari:
Tartus on, elanikkonna hulka arvestades kindlasti väh 10 raske puudega last. Kas on tõenäoline, et nad KÕIK on sinna laagrisse kirja pandud? Kindlasti on Sulle juba pähe tulnud mõne ameti kaudu või netis neid ocida, rohkem ei oska ma õpetada.
Reaalne on, et sellisesse laagrisse lähevad ning tunnevad asjast mõnu juba suuremad, nii 8-10a erin puuetega lapsed, sest nemad on olmeliseltki iseseisvamad. Kui TT on pisike kartlik tydruk, siis on tema koht mõnes tuttavamas kohas koos mõne tuttava inimesega - mõtlen alternatiivseid pereliikmeid-tuttavaid peale ema.
Rikkad inimesed lubavad endale sellist puhkust kyll, aga nemad nimetavad seda lapsehoiu ning koduabi OSTMISEX, sest neile sageli meeldib väga viidata oma ostujõu võimsusele. Nn tavaline, ytleme 16. eesti teeb neid asju teene-teene bartertehinguna, mh "talgud" van. k.
tark jutt, kasutegur 1 ligi (st kaasaelamise ja mõtetejagamise mõttes:D)
TrvK.
See on natuke keeruline. Igale puudega lapsele on EV poolt ette nähtud 100 tundi tasuta lapsehoidu. Need 100 tundi on laagri aeg ja nii me kulutaks endale ette nähtud riigi raha laagris ära. Kui me saadame enda asemel mõne teise lapse,(kes on juba oma 100 tundi varem kätte saanud) on see rangelt võttes pettus.
Nii on ikka selliste üldiste riigi teenustega. Meil ei ole tegelikult neid 100 tundi vaja, mõnel teisel perel aga oleks vaja aastas 500 tundi... Aga oma tunde kellelegi ära anda me ka ei tohiks.
mjah, paindumatu süsteem. Iseenesest oleks ju kena, kui lapsehoiuteenuse saaks asendada koduhoiuteenusega ja kõik oleks häpid.
Ma pole nüüd küll peaaegu aasta ise selle süsteemi sees olnud, aga varem ei tähendanud lapsehoiuteenus nüüd küll ainult laagrit. Lapsehoidu võib korraldada mitut moodi ja sh ka lapse enda kodus, vähemalt seadus ütleb küll nii. Iseasi on, kust leida vastava ettevalmistusega isik. Tasub muidugi üle küsida E käest.
Mul tekkis sygavam filosoofiline kysimus: q isegi halvatud laste vanemad, kes peavad kesk-eesti ametiasutustesse sõitmisex raiskama terve päeva, vt yhistransport ääremaadel, & mõeldes yhele Võrumaa naisele, kellel on 2 puudega last, siis mix AINULT lastehoid? Mix mitte sama raha, mida mitmed inimesed ei saa erin põhjustel kätte, sihtoctarbeliselt sihtrahastavate fondide abiga rajada nt Karuperses asuvatesse vallakesqstesse pevakesqsi?
Sest linnanaine leiab ikka mõne tuttava või on osaline suuremas nö sociaalses võrgustiqs, mille liikmed yxteisele teeneid osutavad, aga sygavates maakohtades on siiani suhtumine, et naise elu pole midagi vrt, las orjab ise &ne. Qigi ka sellisel inimesel on vaja passi vm dok teha, eriarstil käia, aga enamus ajast lähexki just sõitmisele. Rääkimata, et ka Karuperse naine on äkki vaimsete võimetega isik ning vajab eneseteostusel abi, sageli j'tavad mehed terviseprobleemidega lapse & naise lihcalt maha - kogukonna vaikival heaxkiidul. Nõrgemate arvel ning neid eirates on hea tugev & ilus olla, vaadake, mis ääremaadel nõuka-aja tavades, mis pärinevad aga tugevalt 19saj meesshovinismist, elavate inimeste peades toimub. Arendaxin edasi, aga ei raiska siin ruumi.
Meie kylas on ka terve lapse synd (eriti selle ajani kergete ning lõbusate elukommetega) ema jaox tõsine trauma, ning laps ise oma oleq tõttu väärakas. Seepärast ka minu ja teiste väärtuskonfliktid. Näe, ei saanud ikka vaiki olla...
ning puudega inimesi Puhja vallas EI OLE!
siis mix AINULT lastehoid? Mix mitte sama raha, mida ...
Vabandan, aga ma mõtsin mitte mingit inimesele kätte jagatavat, vaid ilmselt riigi poolt omavalicustele antavat teenusteosutamise summat.
See kõik, mida te ütlete, ongi võimalik, mõistlik ja korraldatav. Aga, nagu ütles juba Lennart, mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Hoopis sellest, miks nii raske on ära öelda inimesele, kellele oled meeletult tänu võlgu. Miks ma nii kergesti nõustusin parimate kavatsustega, mis tegelikult mu last kahjustavad?
Hea, et iseseisev mõtlemine viimasel hetkel ikkagi tööle hakkas. Aga ma olen üllatunud, kui kergesti mõjutatav ehk lihtsamaalt öeldes loll ma olen.
Riik ja KOV pole kindlasti milleski süüdi. Mina ise vastutan enda ja oma lapse heaolu eest.
Tegelikult oleks kasulik, kui TT saaks 5 päeva hommikust õhtuni igasugu teraapiaid.Aga ta on liiga noor, et 5 ööpäeva ilma ühegi tuttavata võõras paigas elada.
Ma ise olin 6-aastaselt ilma emata haiglas ja mäletan, kui kole oli...
Kõik oleks väga lihtne, kui keegi pereliige saaks laagrisse kaasa. Mis aga pole ette nähtud.
Või kui oleks päevalaager, st. päeval laagris, öösel kodus. Mis pole ka ette nähtud.
Ja selline korraldus on tehtud tegelikult meie, lapsevanemate huvides.
Ahsoo, nojah, ilmselgelt on meil headuse defitsiit ja sellisel puhul tuleb kohe ära krabada, kui natuke headust pakutakse, pärast alles mõelda, kas läheb vaja.
Ega tänav ei ole ka sedalaadi otsustusteks ülearu hea koht.
Tegelikult on asi nihkes kuskil selle koha peal, et üldse tehakse ettepanek 6-aastane laps laagrisse panna, jättes kõrvale küsimuse, kas ta selleks küps on (lihtsalt kui laps ja vanus, mõtlemata isegi puude olemasolule). Jah, idee on õilis, ent laps jääb nende õilsate ideede vahel märkamata. JA kui kaalutleda, mis on parem lapsele kas võõras keskkond ja teraapiad v kodu ja mitte teraapiad, siis mina teeks ka valiku viimase kasuks. MA ei usu ka, et stressis laps teraapiatest kasu saab.
Lgp Merle väites oli asja tõeline sisu, nõustun väga.
Või pidas keegi puudega last mõtlemis- ning tundevabax? Et viiaxe 6ne ndalax võõrasse kohta, ning vanemaid/tugiisiqt EI TOHI kaasas olla... ning laps ei tunnegi puudust ega igacust koduste järele?
Tuttav seisukoht, mix muidu jetaxe isegi väikelapsi NÄDALATEx nt haiglasse maha.
Vbl kommin mööda... aga loll ei ole pr Sol mitte kindlasti. Igayhte tabab rõõmuhoog, q arvab ära tundvat midagi uut & tõeliselt head, loodetavalt senistest asjadest tõhusamat... ning siis ilmnevad DETAILID...
Veel 1 targutus: TT ise ilmselt ennast haigex ei pea, v. a. q just enesetunne paha pole. See tähendab, et tal on samad soovid nagu teistel 6stel - mh et liiga palju pinda ei käidax:), saax rahus Oma Asja teha. kas ta tahaxki & jõuax kaasa teha hommiqst õhtuni tegelemist & siia-sinna asjatamist?:)
noh...
kui inimene kuidagi ideaalist (isegi mitte normist) erineb, siis esimese asjana peetaksegi teda mõtte-, tunde-, ja eelistustevabaks. Selliseks, keda võib nimetada kuidas tahes, lükata kuhu tahes ja "vormida" tema käest küsimata.
Nii näiteks ei möönda tundeid ja vajadusi päris tihti ka lihtsalt nooremas keskeas lastega naistele - mis tundeid ja vajadusi neil ikka olla saaks, ah? Noortel ja pandavatel naistel on tunded, meestel on vajadused ja ülejäänud olgu vait ja tehku mis kästakse.
/sarkasm ohv/
Ilmselt sama eelarvamuse nahka lähevad need Puhja valla sünnitajad ka. Kui endale mingeid isiklikke ambitsioone lubada ei saa, siis... õllepudel on ju ikka käepärast.
ahjaa... headuse lõksul võib olla ka selline ülesehitus, et kui sulle midagi suisa pakutakse, siis "ei, tänan, pole vaja" öelda tundubki kohutavalt ebaviisakas... ja egas siis naine ja ema ei tohi olla niiiiii ebaviisakas. Ikka tuleb tänuga vastu võtta kõik, mida pakutakse, muidu solvad teist. Üldsegi, teised teavad paremini.
Tegelikult on nii, et ma olen sellele heateo pakkujale tänu võlgu. Mingis olukorras pugesin tema tugevuse ja tarkuse taha peitu nagu väike abitu laps. ja eks sellepärast ta nii lihtsalt minu eest asju otsustabki - nagu ühe abitu inimese eest ikka...
Igal asjal oma hind...
Ega keegi ei saa ka naisi, olgu noori või vanu, lastega või mitte, mingisse abitusse olukorda panna, kui nemad ise ei lase.
Aga nii mugav on ju lasta tugevamatel ja targematel enda eest asju ära teha. Ja õige varsti ongi nii, et teed, mis kästakse ja oled vait...
vaata, see "ise ei lase" võib pahatihti tähendada seda, et sul on kaks valikut - võidelda ja tõestada, et sa ei ole kaamel, pappkarp või rikkis robot - või kui sa võidelda ei viitsi, ei jaksa, vms, siis lihtsalt lasegi ennast nurka lükata.
ja kui sa võitled, siis esimese asjana pannakse seda pahaks. "misasja, ise oled lapse ema ja arvad, et sul võiks ka olla aega puhata ja mängida???" - kui tuua üks pisike näide.
aga noh, mis kohe ei tapa, teeb lihtsalt sandiks, eks võitleme siis.
Ikka tahetakse teistele head ja ei küsita, mida nemad tahaksid. Ja kui ei küsita, eks siis on ainuke võimalus ise oma vajadused välja öelda. Saada nö suureks ja võtta oma valikute eest vastutus, nii nagu Sa ise välja töid.
Missasja, oled lapse ema, tahad ka nagu inimene olla? oskad seda, teist, kolmandat, millega ainult KõvadMehed tegelda tohivad? qidas sa yldse julged MEIEga rääkida? ole parem vait & (järgneb mingi kõnetatava naisisiq & tema laste sexuaalse väärkohtlemise-teemaline teemaarendus) on teatud selckonna tyyplaused, aga kahjux qmab ysna tihti muugi, haridusliqlt edasijõudnuma rahva esivanematelt päritud suhtumiste varjuna.
Aga nagu me tegeliqst elust teame, ei ole laste saamine inimest elust maha kriipsutav õnnetus, vaid mh yliväärtuslik võimalus ennast mitmel moel arendada, milliseid võimalusi pole yxiqtel, aga seda juttu teavad kõik kaarnakirve lugejad...
Kohustusi täis topitud elus tiqb inimene vahest osade ocustega nt ajapuudusel kiirustama. Seda enam, et teatud tuttav asi järele uurides ei olegi see, mis algul paistis. Seepärast ei taha ma nõus olla pr Soli enesekriitikaga.
Ning paljud inimesed on alluvad valiqliselt, aga teatud asju kipuvad ymbricevad inimesed absolutiseerima. Nt yhes asjas oled nõrk, peetaxe sind nõrgax kõigis nö ainetes, tugevustega on vähekene kehvem lugu.
&ne. (Võtab kohvetopsi lähemale & mõtleb edasi...)
Nii asine mõttevahetus! Võtab veekruusi lähemale ja mõtleb kaasa...
Postita kommentaar