esmaspäev, 8. november 2010

Tänu

Avaldasin Universumi Ajalehes kuulutuse: Vajan kiiresti tööd, et pere tarvis raha teenida.
Vastuseks saadeti mind palmi alla logelema. Ma ei tea, mida sellisest vastusest välja lugeda, aga minu ema, ämm ja mees leidsid üksmeelselt, et ma olen puhkamise tuhandekordselt ära teeninud.
Just see ongi kõige tähtsam. Mitte see, et saab kaugele sõita, palju näha ja oma põhjamaalasekonte troopikapäikeses soojendada. Ka mitte see, et lapsed saavad rannal liivalosse ehitada ja ookeaniõhku hingates immuunsüsteemi tugevdada.
Kõige parem on tunne, et olen oma lähedaste poolt hoitud ja armastatud. See on soe, hea, imeline tunne. Tähtsam kui väljatehtud lennureisid ja kinnimakstud korter.
Ma tean küll, et vähemalt minu ema tahab oma raha eest kõrgeid protsente. Alandlikkuse, sõnakuulelikkuse ja vaikimise kujul.
Aga see pole tähtis. Täiuslikke suhteid pole olemas mujal kui raamatutes ja filmides, nüüd ma juba hakkan taipama. Täiuslikud, vigade ja tumeda pooleta suhted esinevad ainult laste-või läägetes täiskasvanute raamatutes. Hea, et minu elu ei ole lame ja üheplaaniline nagu raamat. See on avar, lõputu ning minu südames on palju ruumi. Terve universum mahub sisse.

3 kommentaari:

kaaren ütles ...

imekaunis.
mu suu tõuseb iseenesest rõõmuasendisse!
jah, sa oid see ära teeninud!

Anonüümne ütles ...

Jah, muidugi oled Sa seda puhkust väärt. Rohkemgi veel. Ja nii hea, et Su lähedased seda teadsid!

Merle /ei viitsi sisse logida/

Sol ütles ...

Aitäh! Ma olen ikka veel natuke üllatunud. Meie peres nagu meie ühiskonnas üldiselt on au sees fanaatiline, lausa kalvinistlik töörügamine. See, mis praegu toimub, ehk 3 nädalat palmisaarel, on väga raamidest väljas. Nagu polekski tõsi.