Kolmapäev, 27. august 2008

Andke mulle kirves !!!

Kui ma poleks tuttav Tiia Triinu lasteaia juhatajaga, ei usuks ma iial, et nii halbu inimesi üldse olemas on. Aastate jooksul on ta tekitanud mulle nii palju majanduslikku & moraalset kahju, unetuid öid ja pisaraid, et ma võiksin rõõmuga ta aeglaselt ja piinarikkalt teise ilma saata. Kuid - 1.selle eest pannakse vangi
2. ta on minust oluliselt pikem ja laiem
3. mul hakkas temast juba kahju, las elab, kõõm...

Eile viisin lasteaeda avalduse lasteaia hommiku-ja õhtusöögist loobumise kohta. Krt, terve möödunud aasta maksin ma lapse õhtusöögi eest, mida ta tegelikult ei söönud. TT on meil teatavasti eridieedil, me paneme talle kodust toidu kaasa ning lasteaias pakutavat saab ta süüa ainult osaliselt. Pr. Juhataja aga teatas eelmisel sügisel, et loobuda saab ainult hommikusöögist.
Niisiis maksin ma toidu eest, mida TT ei söönud ja lisaks veel maksin lisatasu söögitädile, et ta serveeriks Tiia Triinule kodust kaasapandud toitu.

Pr. Juhataja helistas mulle kell 18.30 õhtul ja nõudis, et ma esitaksin korrektse avalduse, kuna olin jätnud avaldusse panemata kuupäevad, millal lapse hommiku-ja õhtusööki ei söö. Vastikus ja ühemõtteliselt kiusakas toonis.

Möödunud aastal lasi ta mul oodata oma kabineti ukse taga koos 1, 5 aastase Piretiga, et lõpuks tulla välja ning kähvata."Tulge vastuvõtu ajal 2 tunni pärast."
2 tunni pärast seisis pr. Juhataja oma kabineti ukse taga, teetass käes ja väitis, et mull on kell vale, tema kella järgi algab vastuvõtt alles 5 minuti pärast. Üks teine lapsevanem oli seal veel, kes lasi mind ette, sest mul oli Piret kaasas. Juhataja aga kutsus spetsiaalselt selle teise vanema enne sisse ja lasi mul veel oodata.

Kui Piret sündis, viisin kohe lasteaiakoha saamise avalduse sellele pr. Juhatajale. Aasta pärast aga väitis ta, et sellist avaldust pole olnud ja üleüldse, tema on mulle kirja saatnud, kuid mina polevat reageerinud. Selle tulemusel pole meil Piretile lasteaiakoha lootustki ning me oleme sunnitud eralasteaia eest maksma 2500.- krooni kuus, mis teeb järgneva 5 aasta kohta 150 000 krooni...

Ilus kättemaks , pr. Juhataja, selle eest et julgen oma puudega last teie lasteaias pidada.

Raha aga on kökimöki nende vastikute jutluste kõrval, mida ta mulle regulaarselt peab, et ma oma vääraka ükskord ometi erilasteaeda kupataks.
Ühel hetkel ei pea ma enam vastu. Löön ta maha, närin ta unearteri hammastega läbi, küll näete.
Tooge siis mulle pakke ja kirjakesi Harkusse või Jämejalga või kuhu mind pannakse.

Laupäev, 23. august 2008

Septembrikuu ja aasta uus

Sügis hakkab jõudma ja kõik kevadel edasilükatud mured on nüüd äkki korraga kaelas. See. et Piret oma lasteaiakarjääri alustab, on kökimöki. Tema on meil ju see ellujääja, kohaneja ning tugev väike inimene. kindlasti meeldib lasteaed talle väga. Ehkki meile läheb see lõbu maksma 2500.- kr. kuus, kuna meie väikelinnas on ju jätkuvalt tuhandeid lasteaiakohti puudu.

TT haridus valmistab seevastu jätkuvalt peavalu. Kevadel rääkisid kasvatajad mulle saladuskatte all, et juhataja kavatseb Tiia Triinu lasteaiast välja suunata. Kuhugi temasugusele sobivamasse paika. Ehk siis erilasteaeda, mõistagi. Ka pr. Juhataja ise võttis mu ette ning rääkis soojalt ja südamlikult (ma võiks tal kõri läbi närida, ausõna), et laps vajab spetsialistide abi ja sobivat keskkonda ja blablabla. Pr. Juhataja ise vajab mõistagi vabanevat lasteaiakohta.

Niisiis tuleb mul kirjutada kiri haridusosakonda ja põhjendada ära, miks puudega lapsele on ülivajalik tavaliste lastega tavalises keskkonnas kasvada. Seejärel tuleb minna haridusosakonda, veelkord põhjendada, veenda, selgitada, nutta ja karjuda, kui vaja. Oh, kallis TT, emalõvi oleksid sa pidanud oma emaks valima, mitte minusuguse hiirekese.

Siis tuleb veel minna Anni Mängumaale, sealt saab taotleda lasteaia jaoks TT-le tugiisikut. Ja siis tuleb see tugiisik veel mul endal leida ja talle ka lisa maksta, sest riigipoolse pisikese raha eest ei ole ükski inimene nõus seda tööd tegema. 28.- tund miinus maksud on tugiisiku palk. Tugiisik on TT-le vajalik käelise tegevuse ja sporditundides, kõige muuga saab ta tegelikult ise hakkama, isegi mõned sõbrataolised kaaslased on ta endale rühmas leida osanud.

Positiivne on see, et vähemalt Maarja Kool helistas ise ja on TT rehabilitatsiooniasjad esialgu ära korraldanud. Esmaspäeviti hakkab Tiia Triinul olema Maarja Koolis rehabilitatsioonipäev, siis ta saab muusikateraapiat, füsioteraapiat, kõneravi ja psühholoogi. Hiljem võibolla isegi hipoteraapiat ja ujumist.

Ainult et kes teda sinna Maarja Kooli viima-tooma hakkab? Mina olen ju tööl esmaspäeviti kella kuueni ja varem ära kindlasti ei saa.
Siinkohal pean ära mainima ka selle, et mänguasjamuuseumi ma tööd ei saanud. Nagu selgus, mitmed mu tuttavad kandideerisid ja kedagi ei kutsutud isegi vestlusele. Olin väga löödud ja kurvastusest ei läinud isegi õhtul koju.

Ikkagi tuleb mul mõelda mõne teise töökoha peale, sest minu praeguse töö kõrvalt puudega last ei kasvata. Huvitav, mis kell ma peaksin hommikuti tõusma, et jõuda kella 8 tööle? Enne seda tuleb 2 last äratada, pesta,riietada, sööta ja 2 erinevasse lasteaeda viia. Ja teha TT jaoks 4 erinevat rooga lasteaeda kaasa, kui me tahame ikka tema nisu-ja piimavaba dieeti järgida. Ise peaks ju ka riietuma ja pesema, hommikusöögist olen ma nagunii juba ammu loobunud.
Möödunud aastal tõusin ma igal hommikul kell 6, sel aastal tuleb vist hakata kell 5 tõusma...
No ei, parem hakkan tõesti majakavahiks või kodus kaartide ja kohvipaksu pealt ennustama.

Positiivne aga on see, et suve jooksul on Tiia Triin õppinud esiteks valetama ja teiseks endale ise kapist riideid valima. Viimast teeb ta 10 korda päevas nii et igal õhtul on kapi ees suur riidehunnik. Ja mu süda laulab sees iga kord, kui Tiia Triin valetab, et "Piret ajas tassi ümber". "Issi lõi Piretit nukuga".
Teisalt on see puudega lapse kasvatamine jälle tore - iga kord kui laps pahandust teeb , siis võid rõõmustada, et näe - normaalne laps ju!!!

Reede, 1. august 2008

uus töö

Kuidas mulle sobiks selline töö:
Vt. ka minu tööblogi viimast postitust.

Viimasel ajal mõtlen palju oma elu muutmise peale. Õnne retsept oleks pealtnäha otsekui väga lihtne. Tee seda, mis sulle meeldib ja oledki õnnelik. See, mida ma praegu teen, ei tee mind enam õnnelikuks.
Tegelikkuses see nii lihtne ei ole. Aga ma vähemalt proovin.
Tahaksin maale elama minna ja suhelda ainult nende inimestega, kes minuga suhelda soovivad. Ja ma tahan maksimaalselt palju olla koos oma lastega.
Aga - millest ma seal maal siis elaksin? Põlluharimise ning karjakasvatusega ennast ju tänapäeval ei toida... Olla Peipsiääre või Misso valla sotsiaaltöötaja on kahtlemata sama karm, kui pidada sama ametit meie väikelinnas.

Õigustütelda sobiks mulle kõige enam metsavahi, majakavahi või järvevahi töö. Kui keegi teab mõnd vaba sellist kohta, andku aga teada!!! Ka sadamatööline tuleks kõne alla või nukuriiete õmbleja...