esmaspäev, 7. detsember 2009

Pildikesi fotograafide elust ehk akt roosal taustal

Fotograaf saabus koju ja räntsatas väsinult diivanile. Naine poetas end tema kõrvale ja naeratas salakavalalt.
"Mitu fotoaparaati meil kodus õieti on, kallis?", küsis Hüään Siirupis. Mees aimas halba.
"Kaksteist! Koos kaameratega, lugesin ära!" hüüdis Hüään võidukalt, sellal kui väsinud Fotograaf taipas, et kohe lendab kivi raske matsatusega tema kapsaaeda.
"Aga mitu perepilti mul lapsele homseks lasteaeda kaasa panna on, arva seda ka! Kasvataja ütles, et homme peab iga laps kaasa võtma perepildi, et selle järgi oma perest jutustada. Aga mida peab Piret homme lasteaias ütlema?!" Hüäänist Siirupis sai sujuvalt sisisev kodukobra.
"Esiteks, viimati me ilmutasime pilte 2 aastat tagasi, kui Piret oli poolteist aastat vana. Teiseks, ühelgi pildil ei ole kõiki pereliikmeid, äärmisel juhul viiest kolm, kui sedagi. Ja mis kõige hirmsam, kolmandaks...!!!"
"Mida iganes, aga see ei ole tähtis. Ega hirmus", üritas fotograaf end kaitsta.
"Kolmandaks, iga meie pere pildi peal on mõni pereliige alasti, vähe riides või muidu ebasündsas olekus! Piret ei saa viia lasteaeda perepilte, kus ta on pooleteiseaastane alasti titt, ema imetab või on vähe riides rase, õde on paljas ja isal ripuvad pekivoldid üle püksivärvli!"
Fotograaf ohkas. Tema meelest olid need pildid väga armsad ja staazika aktifotograafina pidas ta kõiki riietatud objektidest tehtud pilte täiesti mõttetuks. Aga ta teadis, et kobradega ei ole mõtet vaielda. Nad on nimelt kurdid.
"Hea küll, lähme siis mõnda stuudiosse ja laseme mõned perepildid teha, kui sul seda nii hirmsasti vaja on. Mul on üks sõber, kes on süldi-, vabandust, pulmafotograaf, las tema teeb. Mina ei oska riides inimesi pildistada. Jää ainult vait nüüd, palun. Süüa on midagi või?"
Järgmisel päeval viis Piret lasteaeda pildi, kus ta ise on viiekuune. Käskisin tal öelda, et see on noorem õde Pilleriin. TT oli sel pildil õnneks riides ja minul rinnad kaetud. Esiplaanil figureerib küll mr. Kiis ujumispükstes ja suures plaanis, kuid mis teha - see oli meie vähestest perepiltidest sündsaim.

Teine pilt
"Kallis, kuidas sa pildistaksid kahte oravat?", küsib wannabe-loodusfotograafist blondiin oma fotograafist abikaasalt.
"Möhh", vastab Fotograaf oma ajalehe tagant.
"Me nägime Piretiga täna kahte oravat. Nii ilus oli, nagu National Geograficu kanalil kohe. Aga nad hüppasid ja ronisid nii kiiresti, mitte kuidagi ei jäänud pildi peale"
"Mina ei pildistaks üldse ühtegi oravat. Oravad on nõmedad". Fotograaf on vihane. Segada tema lehelugemist mingite oravate pärast...rrgh!!!
"Jah, ja pealegi olid nad pruunikashalli värvi. Ka puutüvi ja maapind ja kivid, mille otsas nad ronisid, olid hallikaspruunid ja ma üldse ei tea, kuidas pildistada halli oravat hallil puutüvel" siristab algaja Loodusfotograaf edasi.
"Ma ei tea, proovi lihtsalt mitme erineva nurga alt või midagi. See ongi raske, ma ei saa aru, mis krdi lollid need on, kes mingeid oravaid pildistada tahavad".
"No aga...kuidas sina näiteks pildistaksid akti roosal taustal?" on Blondiin enda meelest eriti kaval.
Fotograaf jõllitab tigedalt üle leheserva. "Sa oled ikka tobu küll. Ma paneks teist värvi tausta, loomulikult."

18 kommentaari:

Merle ütles ...

:D
Äärmiselt lustilised ja meeleolukad olustiku pildid.

Lendav ütles ...

Kingsepal pole kingi ja rätsepal pükse... Aktifotograaf on nagu rätsep. Terve pere püksata.

Ja lisaks ühele mujal kirjutatud kommentaarile: 10-meetrisest püramiidist jääks väheks, fotokad siis ju kaasa ei mahu...

kaaren ütles ...

Tyypiline. Ka meie perel pole kunagi ajakohast perepilti ega lapsel õpilaspiletipilti. Tegelt pole meil fotograafi ka...
Oravad on tõesti mudavärvi loomad. Heasydamlik hr Fotograaf lihtsalt ei tihanud Blondiinile öelda, et orava, nagu ka kotka, yxsarve jt kiirete elajate pildistamisega saavad hakkama väga vähesed fotograafid, kes pealeselle on aastaid just oravaid, kotkaid, yxsarviqid pildistanud...
ahjah. Võlgnen Sulle paarkymmend merepilti päevast, mil lapsed ujusid rohelises vees. Ei luba ära tuua, qna võin unustada.

Morgie ütles ...

:D
Aga oravate pildistamiseks on korralikel seebikatel eraldi reziim, vaata, kas menüüs või selle keeratava nupu küljes, mingi lippav neljajalgne elukas.
Iso võib kah suureks väänata. Ja hiljem fotoshopis kontrasti peale keerata.
Mis värvi taustal pildistaks hr fotograaf ntks alasti sinist tulnuk-naist?

Morgie ütles ...

mmm, aga stuudios tehtud tehniliselt korrektne pere-aktipilt oleks väga... intrigeeriv. Kõik korralikes poosides, ühtlasel stuudiotaustal, püüdlikult naeratavad, kaamerasse vahtivad ja alasti.

Sol ütles ...

Ma arvasin, et inimeste, sh. aktide pildistamine on keeruline, nõuab eelteadmisi, annet ja häid aparaate. Et loodusfotograafia on lihtsamat teed pidi minek, koduperenaiste ja blondiinide rida. Mis seal ikka, klõpsid oravaid, kotkaid, sääski ja lillekesi ning ilusad pretensioonitud pildid muudkui tulevad.
Ja nüüd tuleb Kaaren ja teeb mulle selgeks, et tegelt on vastupidi.Tänan,Kaaren!
Nüüd ma mõistan, miks Mr. Kiis tegelikult aktifotograafiks hakkas.
Modellid ei jookse eest, ei roni mööda puid, ei ürita fotograafi hammustada või sootuks konsumeerida. Ja tausta saab ka vahetada.

Sol ütles ...

Seebikal on keeratava nupu küljes täht S ehk spordifoto. See on mõeldud kiireltliikuvate objektide pildistamiseks. Aga ma küll aru ei saa, et see midagi muudaks.

Sol ütles ...

Titeringis üks ema näitas oma stuudios tehtud perepilte. (riides, paraku, aga koerad-kassid kaasas).
Kümmekond pilti variatsioonides kogu pere, ema-tütar, isa-pojad, pojad-koer, tütar-kass, ema-isa jne. maksis 2000 (loe: kaks tuhat) krooni.
Piret renomee lasteaias on mulle kallis, aga siiski mitte nii kallis.

Morgie ütles ...

hmh.
nojah, loomade pildistamiseks on muuseas ka veits paremad aparaadid. eriti need suured torud, millega kartlikumaid loomi saab juba eemalt pildistada.
kassi pildistamisel tuleb teha umbes miljon klõpsu, enne kui saad peale midagi muud, kui lahkuva kassi saba. ah, ok, magavast kassist saab ka pilte teha, jajah.
ma ei poolda välguga pildistamist, aga vahel ei jää muud üle.

Morgie ütles ...

ja see on koduloom. eksole.
mis siis veel oravast rääkida. isegi inimsõbralik orav lihtsalt ei malda nii kaua paigal istuda, kuniks uimasem fotokas klõpsu ära teha otsustab.
tõeliselt andunud loomafotograaf suudab oma pere vaeseks pildistada või siis ei omagi perekonda. sest aega ju ka ei ole, kui pead haruldast kaadrit jahtides perseni pilliroos ja jäises vees seisma.

Inspiratsiooniks:
http://www.looduskalender.ee/node/2264

http://www.postimees.ee/260506/esileht/meelelahutus/203196.php

http://blog.moment.ee/

/õelalt/
jajah, blondiid.
varsti näeme, kuidas teie pere eelarvest ostetakse VEEL 12 KAAMERAT, koos torude, filtrite ja muuga. Seekord SINULE

margus kiis ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
kaaren ütles ...

Digifoto tarbeks lisanduvad sinna peagi ka korralik (loe: imekallis) qnstniqarvuti, kasutusloaga tarkvara, punt spessäljuhtmeid a 150 eek/tk, lisakõvaketas, tavalisest 15x kallimaid arhiveerimisCD-sid ja sublimatsioonprinter. Tõenäoliselt veel midagi. Ma jätsin just nende qlutuste ärahoidmisex maha oma juba põhikoolis (nt matkapildid seebikarp Smenaga, valmisfotod muidugi ateljeest) alanud paljutõotava fotograafikarjääri. Tagane, paha vaim!

kaaren ütles ...

lohutusex teatavale heledapäisele isiqle, et lilli & põrnikaid on päevavalguses pildistada ylilihtne ka seebikaga. Aga laste pildistamisel on mõndagi yhist loomadega - sa pead suutma ette arvata nende liiqmistrajektoori ja -asendeid, ning q tead oma fotoka reageerimiskiirust (st pilti teeb mitte kohe klõpsuhetkel, vaid mingi 0,3-0,8 sek hiljem), saad ilusaid pilte kyll. Oma lapsed ei ole nii ettearvamatud ka q juhusliqd tänaval kohatud oravad.

Sol ütles ...

Laste-ja loodusfpotograafial on palju ühist, olen märganud jah. Laste puhul on vähemalt see boonus, et üldjuhul nad eristuvad oma erksa riietuse tõttu taustast päris hästi. Ei mingit mimikrit.
Ja fotograafiannet saab digifotokate ajastul kompenseerida ohtra klõpsutamisega. Midagi ikka välja tuleb...

Morgie ütles ...

et kõik klõpsud ei tuleks äravahetamiseni sarnased, võib katsetada eri rakurssidest pildistamist, st, viskuda pildistatava lähedale kõhuli v selili maha, ronida puu otsa, keerata end ümber nurga kringliks, tõsta fotokas pea kohale ja pildistada pimesi. Saab lõbusam ;)

Karuema ütles ...

:D teiega juba igav ei hakka. Ja omalt poolt võin põnevuse ja keerukuse huvides alati ära kinkida ka om vana fed-i, mis hoolimata mr Kiisi toetavatest sõnadest pole suutnud canonit välja vahetada ja kurvastab siiani mu riiulil

kaaren ütles ...

Mulle jäi seekord siit läbi astudes nagu tulikirjas silma "Ma ei oska riides inimesi pildistada" vms. No mis vahet seal on? Eriti kui inimene seisab suht staatilises asendis? Aktid reeglina pyytakse pildistada kunstipärastes ja fyysikaseadusi eirata pyydvates asendites ning nende pooside võimalikult mitte häiriva kujutise saamine on veidi raskem... aga kui inimene on aastaid just eeterlike aktidega harjunud, siis tunduvad staatilised 2l jalal seisvad kodanikud talle nn võõra koolkonna esindajatena.
Mulle tuli see mõte, q võrdlesin nn olmepildi & nn qnstfoto maatrixeid (see on sadadest nähtud fotodest kokq võetud teatud keskmine qjutis)
seepärast mainisin yhes eel-eelmises kommis, et loodusfoto tegijatel on välja qjunenud omad erilised töövõtted & kretinism, see kehtib ka syldi-, qnst- (sh akti) & nn koduperenaisefotograafia kohta. Enamus pildistajaid aga on multitalendid.
Hetkel konspekti rohkem ei lisa. Sry, aga see teooria tundus põnev & jagamisväärne.

Morgie ütles ...

tegelikult, joonistada on paljast ja juusteta inimest küll lihtsam kui riiete ja juustega inimest. Selged, lihtsad vormid, konkreetsed varjud.