Iga Tartu tüdruk kukub vähemalt korra elus Raekoja platsi purskkaevu. Mina ei ole sünnipärane tartlane. Seetõttu pole ma ka lapsena Raekoja platsi purskkaevu kukkunud, küll aga olen ma täisealisena täiesti vabal tahtel selles ujumas käinud. Rahunege, ma olin sündsalt, isegi pidulikult riides, mitte alasti , sest see juhtus minu ülikooli lõpetamise peol, öösel ja ma polnud just väga kaine.
TT käis aga käkaskaela raekoja platsi purskkaevu keset valget päeva, pea ees. Kohe näha, et Tartu tüdruk. Piret ja Pilleriin ei ole veel purskkaevus ujunud, aga viimane jalutuskäik kesklinnas näitas, et nad ei taha vanemast õest maha jääda.
Kõik Kaagvere koolis käinud tüdrukud väidavad, et nad on koolist põgenemiseks üle Emajõe ujunud. Kaagvere Kool asub tõesti otse Emajõe kaldal ja jõgi on seal päris lai ning kiirevooluline. Hullumeelsus, kommenteeris üks mu kaitseliitlasest sõber, mees nagu härg. Tema end selliseks ujumismaratoniks küll võimeliseks ei arvanud.
Võib-olla on Kaagvere-neidudes midagi, mis teeb nad tugevamaks kui härjad ja isegi kaitseliitlased, aga mind pani mõtlema, milline übermütoloogiline ettekujutus on enamikul eestlastel Kaagvere Koolist.
Kaagvere! See on on maagiline kohanimi, millega eesti soost tüdrukuid juba pisikesest peale hirmutatakse. Sellest paigast on kirjutatud lugematu hulk ajaleheartikleid, räägitud romaanides, tehtud teadustöid ja-uurimusi.
Kirjutatagu mida tahes, enamiku eestlaste jaoks asustavad Kaagvere Kooli tütarlapsed, kelle ühisnimetajaks on ülivarane ja absoluutselt ohjeldamatu seksuaalsus. Oi neid linnalegende, mida kõike hirmsat ja kirjeldamatult verdtarretavat olla juhtunud sinna kooli sattunud õnnetute ja ilmsüütute meessoo esindajatega nagu elektrikud, ehitajad, remonditöölised…
Jäägu siis rahvale need räpased soovunelmad.
Minul on olnud kokkupuuteid enam kui ühe, kahe ja ausalt öeldes kaugelt enam kui kümne sellise müüdineiuga. Ehkki keegi seda ei usu, on paljud tüdrukud Kaagverre saadetud väikeste 10-aastaste plikatirtsudena ja nende ühisnimetajaks on enamasti hoopis ema puudumine peres. Kaagvere-tüdrukute emad on tavaliselt kas surnud või mingil muul põhjusel võimetud emakohuseid täitma. Ja nii uskumatu kui see pole, neist tüdrukutest saavad üldjuhul peale kooli lõpetamist päris tavalised naisterahvad ja emad, mitte staarstripparid või glamuurprostituudid.
Eestis on umbes 5000 vangi ja neist ligikaudu 100 on naissoost. Imelikul kombel ei ümbritse Harku naistevanglat mingi müstiline aura ja legendideloor, nagu asustaks seda paika metsikud, seksuaalselt ohjeldamatud lesbiliste kalduvustega amatsoonid ja mehi küttivad sarimõrvaritest prostituudid. Pigem on Harku Naistevangla asukaid meedias kujutatud kui õnnetuid koduvägivalla ohvreid, kes sisustavad oma halle päevi patukahetsuse ja lõputu õmblustööga.
Niipalju, kui mina olen Harku Naistevangla asukatega kokku puutunud, on nende ühisnimetajaks rumalus.
Hei, müüdimurdjad, kas keegi teab veel kummalisi legende?
6 kommentaari:
Jah, Harku vangla on tõesti tänapäeva nunnakloostri seisuses, kuas õnnetukesed õppides, näputööd tehes ning ebaseksikaid riideid kandes oma patte kahetsevad.
Kaagvere legend oli eriti kõva 80-ndatel, hiljem pole nagu kuulnud midagi erilist.
Seosed erikooliga said kohanimed erilise aura. Sindi, Puiatu, Kaagvere, Porkuni kõlasid nagu pidalitõbilad.
Üldse oli nõukaajal internaatkoolidel väga halb maine, isegi juhul kui nad olid mõeldud normaalsetele lastele. Ema ütles alati, et internaadis elavad lollid.
mnjah, siin inglismaal rääkis väikeülemus meile riietumisetiketist: et siis seda võib, aga natuke ja toda võib aga mõstliku pikkusega jne. Lõpuks läks ta oma jutuga niipalju puntrasse (no ta ise tahab käia tööl "kaelast saati paljajalu" aga ei taha, et meie seda teeks) ja teatas: mõelge meditsiiniõdede peale, kuidas nemad riietuksid.
Vaatasime siis meie teise eesti tüdrukuga teineteisele otsa ja hakkasime naerma: Eesti linnalegend räägib, et meditsiiniõeks õppivad neiud on kõik litsakad, püüavad ülisuure dekolteega ja mikrominiga mõnda edukat arsti või kobedama sissetulekuga patsienti voodisse sebida. :)))
No ei saanud meie ülemus aru, miks eestlastele tema esitatud võrdlus nii naljakas oli.
Puhja vallas pidid elama sitta keeravad, st kaaskodanikele pahandusi tekitavad inimesed. Huvitav, mida sellega täpselt mõeldaxe? Ma arvan, et kaaskodanike kallal märacemine (juhul, q need, kelle kallal ennast tõestataxe, ei suuda viisaqssõnadest enamat endast välja pigistada) või karistamatult keskkonna reostamine ei ole teps mitte Puhja valla, Võsivere või muu kindla koha eripära, vaid iseloomustab kõiki kohti, qs on ylekaalus vähese haridusega, passiivse maailmavaatega ning teatud viisil arg rahvas. Sest von Baer, kes uuris eesti rahva tervist ning qltuuri pikalt 6 põhjaliqlt, teadis, et eestlane on ylialandlik endast tähcamate vastu, jõhker & vägivaldne nõrgemate & väixemate vastu. Ning Papa Kreutzwaldi tähelepaneqd alkoholi seostest rahva tervise & mõistuse halva seisu kohta kehtivad ikka edasi. Ainult et inimesed ikka miskipärast uhkeldavad sellega stiilis "Meie kyla on kõvade pättide/joodiqte (vm samas stiilis yldistus) kyla!"
Selmet rõõmustada, et nende kylas elab tasemel sepp, pillimees vm...
Medkooli ühika kohta räägiti jah igasugu asju, mistõttu vanemad ei lubanud mu pinginaabril ämmaemandaks õppima minna.
Medõdede klassikaline riietus - mikromini valge kittel, punase ristiga tanuke ja võrksukad kuulub tänapäeval vist juba pornofilmiklassikasse.Päriselt kantakse neid rohelisi ja siniseid täiesti ebaseksikaid pükskostüüme.
Mis ujumise teel jõe ületamisse puutub, siis alla 18 aastastel on mingi eriline energia ja taevalaotuse täis kaitseingleid. Enda ja tuttavate ning nüüd juba järeltuleva põlve pubekaeale (mis ei möödu(nud) suletud asutustes) mõeldes tuleb ikka ja jälle imestada, kuidas lõviosa meist sellest eluga pääses.
Postita kommentaar