Teisipäev, 19. juuni 2012

Lõpp hea, kõik hea.

Nüüd valitsevad meie majas jälle Rahu ja Armastus, need inimkonna suurimad vaenlased, kui tsiteerida tuntud multikapaharette Zöskyt ja Kaputti. Eelmise postituse vaimselt alaarenenud prostituudile tulid järele isa ja vend ning viisid ta sünnikoju tagasi. Väike Nägu elab nüüd oma vanaisa pool ühes Põhja-Eesti vallas ja loodetavasti on ta lapsepõlv vähemalt mõnda aega õnnelik ja turvaline.
Isand Sutenöör loobus oma naisest üsna kergesti. Arusaadavalt, sest kohe-kohe sünnitama hakkav naine koos tüütu tatikaga, kelle pärast mingid sotsiaaltöötajad ja lastekaitsjad hommikust õhtuni ukse taga tolgendavad, pole just suurem asi sissetulekuallikas.

Korterist ta nii lihtsalt ei loobunud. Naiivne Naabrimees, kes oma korteri "noorele lastega perele " üürile oli andnud, nägi valusat vaeva, et ülejäänud bandet omaenda isiklikust kodust välja saada.
Isand Sutenöör nõudis korterist väljakolimise raha, remondiraha, hüvitist moraalse kahju tekitamise eest ja lubas meile kõigile kätte maksta.
Imelik on see ilmaelu. Olen näinud, kuidas purjus korteriomanik väikeste lastega üksikema keset talveööd tänavale viskab ja kirjalik üürileping ei koti sealjuures mitte kui kedagi.
Meie majas aga elab mingi tüüp võõras korteris ilma igasuguse lepinguta, loobib naabritel aknast telliskive sisse sisse, lubab väikeste lastega ema maha tappa, kupeldab rasedat naist  ja keegi ei saa mitte midagi teha.
Või siiski? Meie ju saime?
Minu Naabrimees on küll iga feministi (loe: võimuka naise) unistuste mees - tasane, vägivallatu, kultuuri-aiandus-ja remondihuviline oma last imikust peale üksi kasvatanud vallasisa.  Aga see vägivaldne ja jube lugu pani mind traditsioonilist mehelikkust palju kõrgemalt hindama. Õigemini, mehisust. Ma ei tea, miks vaprust teise sõnaga mehisuseks kutsutakse, aga vajalik see on, ole sa siis mehe või naise kehas sündinud. Naabrimees,  ise suur ja tugev kui härg, värises haavalehena ja üritas meeleheitlikult kogu väljatõstmisaktsiooni naabrite, politsei ja lastekaitse  kaela ajada.
Mina, mKiis ja üleaedsed seevastu tekitasime Jänese tänavale omalaadse Resistance. Tavaliselt me ei suhtle üleaedsetega väga palju, nemad nohisevad omas aias, meie omas,aga  kui on vaja bordelli likvideerida ja kriminaalidele vastu astuda,suudavad isegi eestlased óma naabritega rääkida. Ja politsei ning sotsiaalabi tegid meiega koostööd või õigemini tegime meie nendega koostööd või kuidas nimetada olukorda, kus iga hommik algab kõnega sotsiaalametist ja/või politseist: "Kuidas teil läheb? Kas öö oli rahulik? Pidage vastu! Olge ettevaatlikud, need inimesed on ohtlikud".
Minu boss oli kohutavalt närvis ja käskis mul olla nii ettevaatlik kui võimalik. Aga mina tundsin endas emalõvi jõudu. Seda head, tugevat, kõik oma teelt pühkivat jõudu, mis oma pesa ja poegade kaitseks on valmis kelle iganes maha murdma.See jõud on minus olemas ja mKiisis, olgu ta mõne meelest nii halb mees kui tahes,  on see vägagi olemas. Isand Sutenöör sai sellest kohe aru, kui mKiis, möirates nii et õu kajas, meid kaitsma tormas. Edaspidi hoidis ta end  meie teelt kõrvale. Aga Naabrimehe üle, kelles seda jõudu ei ela,  ta lihtsalt irvitas. Suutmata enam kannatada sotsiaaltöötajaid, politseid ja tüütult korralikke naabreid, kolis  Isand Sutenöör välja ning jättis enda asemele ühe mitu korda vangis istunud kokaiiniärika. See mõnules võõras korteris, käis vannis, vahtis telekat ja irvitas kohalekutsutud politseipatrulli üle, kes teda juhmilt jõllitasid. Naabrimees käis ringi, nutt kurgus. Niikaua, kuni  Üleaedne peale väikest naabritevahelist salakoosolekut ühel varajasel hommiktunnil koridorist korterisse viiva elektrikaabli läbi lõikas ja ukse alt "Eesti Energia" teatise voolu väljalülitamise kohta sisse pistis (mille Üleaedse naine eelmisel õhtul oma koduarvutis valmis trükkinud oli ).
Narkoärikas ei tahtnud ilma boileri, läptopi ja muusikakeskuseta elada ja läks minema, aga tema hallide silmade külm pilk püsib mul  meeles. Ma tean, et ta vihkab mind ja peab süüdlaseks, et nende tore elu selles toredas majas lõppema pidi. Võimalik, et mõnel pimedal sügisõhtul inimtühjal tänaval tuleb mul uuesti nendesse silmadesse vaadata. Aga praegu on ööd veel valged.

9 kommentaari:

Fideelia ütles ...

Feministid ei ole võimukad. Viimasel ajal olen taas avastanud end feminismi kaitsmas. Vahepeal oli paus. Mina olen feminist. Iga endast lugupidav naine on feminist. See ei võrdu võimuiharusega vaid risti vastupidi, võrdsusega. Samas on mul hea meel, et lugu hästi lõpes ja et te olite nii vaprad. :)

Sol ütles ...

See lause on mõeldud subjektiivse irooniana. Jah, ma tean, et on ka normaalseid ja feministe, nagu sina näiteks,aga mõned naised elavad feminismi sildi all välja isiklikku (meeste)vihkamist või hoopis teiste naiste vihkamist.

Ka antud loo kontekstis - miks feministid ei tegele kunagi näiteks vaimupuudega naiste probleemidega? Tegemist on ju ometi kõige allasurutuma naistegrupiga? Nemad vajaksid ju hoopis rohkem abi kui Heidi Vilu taolised karjäärinaised?
Selle asemel aitasime seda konkreetset vaimupuudega naist hoopis mina ja MK,kes me oleme iga endast lugupidava feministi suurimad vaenlased.

Fideelia ütles ...

Mõtle ikka feminism enda jaoks läbi, sest kui väidad end ja Kiisi olevat iga endast lugupidava feministi suurimad vaenlased, ei ole sa feminismist aru saanud, midagi pole parata. Maailmas aitavad naisõiguslased vaeste piirkondade ja arengumaade tüdrukuid ja naisi. Pakun et just sellise feministe vihkava suhtumise tõttu ongi eestis vähe sarnast abistamist. Igaüks mõtleb probleemi korral, et kus need feministid nüüd on, mõistmata, et tema ise ongi see potentsiaalne feminist, soost sõltumata, kes võiks aidata! Ole ise muutus, mida soovid näha. Sina oledki. Miks sulle siis feministid ette jäävad?

Sol ütles ...

Ma väga hea meelega kohtuksin mõne feministi, soovitavalt isegi suurema hulga feministidega, kes aiatksid vaeseid-harimatuid tüdrukuid ja naisi piirkonnas nimega Eesti. Usun, et meist saaksid parimad sõbrannad : )

Miks ette jäävad - siiani on isiklikud kokkupuuted feministidega olnud valdavalt ebameeldivad. Isiklik kogemus kipub üldistuma, nii ebaõiglane, kui see ka pole. Umbes nii, et kui 1 mustlane on sult korra varastanud, siis hiljem ei salli tervet rahvust ja kui oled koeralt pureda saanud, siis hakkad paratamatult koeri kartma.

Fideelia ütles ...

Nii see kipub olema jah, aga meie kui intelligentsed inimesed vähemalt teadvustame endale, et üksiku järgi pole üldistada mõistlik. Miskipärast olen mina küll peamiselt lahedaid feministe kohanud. Võib-olla need, keda kohtasid, ei olnud päris feministid. Feminismil on pikk ajalugu, kolm lainet, palju erinevaid vaatenurki, aga lähtupunkt on sama: naine on inimene. Naisele kehtivad samad põhilised inimõigused kui meestele. 3. laine feministid, kelle sekka ma end liigitan, on siiamaani kõige vabamalt ja coolimalt võtnud. Naisel on lai valikuvabadus teha kõike, mida tahab. Sinna hulka kuulub ka traditsioonilise perenaise rolli täitmine, kui see talle meeldib. Kobiseda pole õigust kellelgi. Aga probleeme on endiselt palju: palgalõhe, liiga erinev suhtumine, mis tekitab suurt lõhet sugude vahele, arengumaades sündivuse kontroll ja osad traditsioonid, mis on naiste suhtes ahistavad jne. Nendega tõesti tegeletakse. Ei tasu ootama jääda, et kusagilt kaugel saabub suures pikas toogas, mõõga ja kilbiga feminist ning lahendab kõik jamad. :) Loomulikult sisaldab suur tükk feminismi erinevaid filosoofilisi teooriaid, kuid ilma teooriata pole ka praktikat. Samuti on suur osa sotsiaalteadustest ainult teooria ja raamatud.

notsu ütles ...

oh, sellest postitusest tuli jälle meelde, et me oleme ju peaaegu naabrid.

Mul on üks sõbranna, kellel on feministidest sama halb ettekujutus, kusjuures naljakas on sealjuures see, et ta ise näeb välja selline ja on sellise kõnepruugiga, nagu eriti klišeeliku karikaturisti joonistatud feminist. Kujutan ette, et kui sa teda näeks-kuuleks, mõtleksidki hirmuga, et näe, feminist tuleb.

Ma ise defineerin end kah feministina, just sellise "ma olen ju inimene" hoiaku mõttes. ja see identiteet kujunes tasapisi, esiteks olukordades, kus ma panin tähele, et ei suhelda mitte minu, vaid mingi hüpoteetilise "naisega". nt ei kuulata mu juttu, sest ma olen see "naine"; ja teiseks olukordades, kus mulle hõõruti nina alla, et "sa pole ju mingi naine" ja ma kurvastasin, sest ma omast arust nagu oleks küll ja siis tuleb keegi teine ja tahab mul seda ära keelata.

Fideelia ütles ...

Oleme naabrid? Kui põnev, olen segaduses, sest ei jaga kohe matsu, aga OK. :D Feminismi asjus tunnen täpipealt samamoodi ja olen sama jura pidanud taluma. A'la näita oma naiselikku vaistu. Ema sul näitab, duh.

notsu ütles ...

Ma olen Soliga peaaegu naaber, üks tänav on vahet.

Anonüümne ütles ...

Tähelepanu !!!

minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.

Attention !!!

my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.