Milliseid ERITI räigeid rahvameditsiini ja muu loodusravi võtteid teate?
Eelmises teemas sai juba ära mainitud toore küüslaugu söömine ja üks jube jook piimast, meest ja hakitud sibulast. (Seda viimast juuakse päriselt ka ja veel kuumalt : O )
Mr. Kiis usub toore küüslaugu ravijõudu igal viisil. Eriti, kui see ninna toppida. Enne tuleb küüslauk muidugi ära koorida ja tükkideks teha. Pidi nohu ära võtma, potentsi tõstma ja pealeselle toimima nagu ergutavalt, nagu energiajook või amfetamiin.
Minu ema usub kaljukindlalt, et mida valusam ja vastikum ravivõte, seda paremini ravib. Seega - kõige mõrumad ravimtaimeteed ilma suhkruta , kõige karedamad villased sokid ja sallid ööpäevaringselt, kõige kuumemad jalavannid, sinepi-ja pipraplaastrid... ohh, te mõistate, miks ma jälestan loodusravi ja eelistan keemiat. Väikeseid valgeid tablette ja magusaid siirupeid.
Minu ema eriline lemmik oli Vietnami salv, mida tuli nohu korral näkku määrida.
Kaaren on maininud põleva lambi ja toataime vaheldumisi vaatamist. Ilmselt on tegu juba teatud mõttes meditatsiooni- ehk mõtteraviga. Proovin esimesel võimalusel.
Pipi Pikksukk soovitas sooja verikäkki süüa, misjärel tuleb võtta kõht paljaks ja heita kõhuli külma vette.
Teie kord - jagage oma teadmisi rahvameditsiinist! Mis aitab külmetuse ja muude lihtsamate haiguste vastu?
19 kommentaari:
Te vabandage mu keeleuperpalle, mul on ilmselt mingi ravimtaime (raudrohi? pärmaõied? okasõun?) üledoos...
Minu Dr Kurja nippide hulka, mida ma lastele rakendan, kuulub veel auru tegemine carmolise tilkadega v ilma, jalavann, varvast, sääremarjade ja rindkere määrimine hanerasva, mentholatumi vmt asjaga, ka tärpentiinisalv on tõhus, sinepiplaaster ... mesi+sibul või aaloe+sibul (kui esimest kahjuks :) lapsed söövad hea meelega, siis teise tarvitamine annab laste kallal annab tõelise Dr Kurja tunde ;) )...
Vali oma lemmik! :D
peenex hakitud sibul puuvillase taskuräti sisse ja see nutsakas padja kõrvale et ta seal öö otsa haisex. sellega saab muide veel sadat trikki teha, nt asetada valutava kõrva peale, v nohu korral põskkoobastele...
aga vahel kaovad kõik haigused siis kui neile enam tähelepanu ei pöörata, aga ma ei tea, kas nad lihtsalt lähevad siis mõnex ajax peitu või ravinevad pärispäriselt.
köha puhul 'põdrasamblateed' meega ja sooja piima meega. vietnamlast võib määrida igale poole, välja arvatud silma. köha vastu pidi ravi olema nii et paned vanni sooja vee ja põlvitad seal sees ja pärast seda vanni määrid põlveõnnaldesse arnika õli v muud soojendavat õli (seal olevat mingid punktid). hingamisteid tuleb aurutada ka, veele lisame enamasti enamasti teepuu v eukalypti õli.
vanarahvas olevat öelnud, et kui ei ole surmatõbi, siis viinast peax abi saama. aga vahel on väixed valged tabletid ja kleepuvad siirupid päris omal kohal.
edukat tervenemist!
Viinasokid? Kylma soolvee ninna t6mbamine nn torude loputamisex? K2sicikootud villane pikk aluspesu?Aga ei. Pigem ikka hea tekk & kysla, sibul, mesi. Muide uusimad arstiteadusliqd hypoteesid ytlevad, et tuline vedelik 2rritab niigi haigeid limaskesti liialt, see tundub kyll nii olevat. Haigele mulle t6esti ei meeldi tuline tee. nii et keeva vett ei soovita. J22vadki kysla, sibul, mesi. Koeravillast sokid ka.
Ma proovin siis külma viina ninna tõmmata...
Kogu see sibula hakkimine ja jalgade vannitamine + erinevad õlid ja tilgad on haige inimese jaoks liigne pingutus ning võivad üldse hauda ajada lõpuks.
Tundub, et l6pux ometi on terve m6istuse h22l r22kima p22senud:))) sest haiget inimest ei v6i ilmaasjata piinata!
Tegelt küüslaugu ninna toppimine pole üldse hea mõte. Päriselt ka. Nohu korral on saavad nina limaskestad niigi vatti ja kui neile siis veel sellist kanget kraami peale panna... Ise joon praegu ingveriteed mee ja sibulaga. Mõnus. Justkui aitaks, aga eks see usu küsimus ole. Nii et need, kes usuvad enesepiinamise ravivõimesse, saavadki sest äkki abi.
Sidruniga, sidruniga on mu ingveritee! Nohu on saatanast, selge see.
jalavann+tärpentinisalv on ju mõnusad. Otile küll meeldivad.
Põdrasamblatee kibeda maitse annab piimaga ära petta (keeda piima koos põdrasamblaga) ja siis mett sisse.
Ingverit tuleb kah palju tarbida - tee ingveriteed, näri ingverijuurikat ja hiljuti lugesin perekoolist veel sellisest popist rahvameditsiini vahendist nagu ingverimähis (ei tea, kuidas tehakse). ingver on umbes nagu küüslauk, ainult ilma haisuta.
ahjaa. viinasokke kasutatakse siiski ainult üle 38 kraadi palaviku alandamiseks. kui palavikku ei ole, siis viina mitte puutuda. alla 38 kraadi palavik on kasulik.
ja maga välja, see on kõige esimene asi. põhimõtteliselt ravib organism ennast ise. anna talle ainult asu.
moodsast keemiast soovitan ainult kangeid nohukomme nagu Halls või...
mentooliga.
teevad nina lahti
üldiselt on nina tativabana hoidmine põskkoopapõletikku ennetav võte.
soovitaks kah siis oma ohtratest kogemustest:
- kinnise nihu vastu sokki pandud soe sool, põskkoopa masseerimine, aaloemahla ninna panemine jonnaka järjepidevusega (teine variant on astelpajuõli ninnamanustamine)
- köha vastu kätega võimlemine, ikka üles ja alla jne paneb kopsud tööle, külma auru, erinevaid mentooli ja eukalüptiõlisid enda ümber - mõjuvad ka desinfitseerivalt, kuuma sibulapiima asemel soovitaks mõnusat tükeldatud sibul mees laagerdanult, mesi igast asendist
ja väga oluline on ka palaviku puudumisel värsket õhku saada :)
meeldivat katsetamist ja pea vastu, ükskord me võidame niikuinii!
Jalavanni ei soovitata rasedatelel. Ja muus osas - bronhiidi vastu aitab bronhide piirkonna meega määrimine, võib ka kapsalehe lisaks peale panna; õhk võiks olla niiske (köhaga ja nohuga kergem hingata), ja muidugi tuleks ruume tuulutada. Ingveriteed on kasulik juua, või närida suus ingverit - alla pole vaja neelata.
Minu kogemus on kahjuks selline, et bronhiidist on praktiliselt võimatu ise terveneda, ikka lõpeb kõik antibiotsiga. Vähemalt minu puhul, kes ma jään bronhiiti ainult väga tugeva emotsionaalse ülepinge seisundi järgselt, kus immuunsus on muutunud olematuks (nagu ka praegu- köhin nagu hobune).
Ott ei ole sugugi rase, nii et Morgie võib talle rahulikult jalavanni edasi teha : )
Mina teen endale ka, aga pediküüri eesmärgil ja mitte tärpentinisalvi, vaid maasika-vannivahuga.
Kogu selle folkloorikorjamise tulemusel aga jõudsin järeldusele, et:
Rahvameditsiinis on 2 koolkonda. enesepiinajate koolkond ja enesehellitajate koolkond.
Esimese koolkonna arsenali käivad siis mõrud ravimtaimed ja nende derivaadid (islandi samblik, aaloe ja see õudne sibul igal kujul).Toores küüslauk kehaavaustes, võimlemisharjutused ja viin välispidiselt kasutatuna.
Enesehellitajate relvastuses on esikohal mesi, alkohol seespidiselt kasutatuna, ohjeldamatu teelürpimine ja horisontaalasend igal võimalusel.
Tegelik ravija aga on mõttelaad ehk usk. Kas usume enesepiinamissse või -hellitamisse? Vaevanägemisse või molutamisse?
Tahtsin veel seda öelda, et igasugused aurud on kas mõnu-või piinavahendid sõltuvalt sättumusest. Mina, kes ma pidin pisikese puruhaige lapsena mingi saunalina all soodaauru ahmima, muidugi jälestan neid. Mõnele teisele aga kindlasti meeldib.
Ja terveks saame me varem või hiljem nagunii. Peaasi, et usku on, küll platsebo teeb oma töö.
Ma arvan, et kui minu õde oleks lahtist tuberkuloosi põdedes ennast edasi usu najal ravinud, siis oleks ta juba viimased 20 aastat surnud. Nii et iga asja puhul pole platseebost kahjuks abi.
Hmm...tähendab, et ta siis vähemalt alguses proovis? Tuberkuloosi mõttejõu ja rahvameditsiiniga ravida?
Kuna minu õde on allergiline praktiliselt kõigi antibiootikumide suhtes, siis alguses ravitigi teda sõna otseses mõttes usuga. Hiljem sai ta eksperimentaalravi, mida ma ei hakka siinkohal täpsustama.
Aga kui on usk platseebosse, siis ta ju mõjub umbes 1/3 inimestest, nii et võib katsetada!
Mulle meeldib selliste koduste protseduuride juures see, et saab hea ettekäände rahulikult paigal olla ja logeleda, ise nägu tehes, et teen pediküüri või ravin nohu.
Postita kommentaar