Jõulud, jõulud...

Ema helistas. "Tulete siis vä? Jõululauba ma mõtlen noh!"
Jah,tuleme küll.
"Aga seda ma ütlen kohe, et mingeid kingitusi põle vaja! Mes sittu vedada! Mina kingin teile raha, ostke ise mes tahate ja teie kinkige mulle kah raha! Vat nii."
Minu ema raudsele loogikale on raske vastu panna, ent ma püüdsin siiski. "Emakene, aga minu lapsed vist ikkagi tahavad mõnda kinki ka ja mul on neile ostetud..."
"Mes tost! Antke enne sõitu siis kodu kingid ära ja rahu majas."
Ema teatas veel, et jõululaupäeval pole tal maal ka saun plaanis, sest meil on ju linnas dush olemas ja lõpetas kõne oma tavapärase reipusega.

Eile oli meie kodus piparkoogipäev. Viimased väikesed külalised-küpsetajad lahkusid peale 23.00 ja iga viimne kui tuba oli täis tainatükke, jahu ja glasuuripritsmeid. Kella 1 paiku olid lapsed lõpuks uinunud ja ma tahtsin asuda viimast kahte plaaditäit piparkooke glasuurima. Ootamatult helises mr. Kiisi telefon, seejärel minu oma ja õige pea ka uksekell. Saabus Öine Külaline. Öine Külaline oli eriti ülemeelikus tujus ja ma ei tea, kas seda põhjustas meie kodulinna kõrtside kultuurist ja kunstist läbiimbunud õhk või miski muu joobnustav. Igatahes asus Külaline ise piparkooke kaunistama, otsekui oleks talle äkki Vaim peale tulnud. Värvilised glasuurikuhjad kõrgusid ning keerdusid ja moodustasid piparkookidele torne.
Väljas möllas lumetuisk, meie köögis aga tuiskas värvilisi nonparelle. Ka Öine Külaline ise oli värvilistes riietes ja ergas, otsekui läbi lumetormi kohale lennanud lõunamaa lind. Küünlad põlesid,lapsed magasid, lund sadas ja seal ta oli - jõulutunne! See kõige ehtsam. Ehkki neid värvilisi nonparelle leian ma põrandapragudest vist veel juunikuuski...

Imetasin pärastlõunal tagumises toas Pilleriinu kui välisuks äkki hirmsa paugatusega lahti lendas. Keegi kappas läbi meie korteri otsekui metsik põhjapõder. Peaaegu tõsi. Sest see oli minu ämm. Ta surus mulle sülle hiigelsuure punnis roosa kilekoti, suure kirjaga: OSTURALLI.
"Näe, siin on siis teie jõulukingid ja olge`s tublid. Mul on väga kiire, tore, et oled mulle piparkooke teinud, raban köögist mõned kaasa. Head aega!"
Ja läinud ta oligi, tõepoolest.
Oh jõulud, jõulud...