Väikekodanlane - see on põlastav nimetus, millega ristida enesele vastumeelt inimesi. Ühtlasi saab väikekodanlasi välja naerdes anda väärtust juurde endale kui kindlasti-mitte-väikekodanlasele.
Kahjuks ei ole keegi ära defineerinud, mis imeloom see paljukirutud väikekodanlane õieti on.
Julgeksin teha oletuse, et väikekodanlane on inimene, kes elab suhteliselt harilikku elu, kuhu kuulub tavaline peremudel (nii üksik, lahutatud, lastetu, paljulapseline kui kellega tahes kooselav käivad tänapäeval täiesti tavaliste peremudelite alla). Ilmselt on väikekodanlasel püsiv elupaik ja tõenäoliselt ei tegele üks korralik väikekodanlane millegi enesehävituslikumaga kui äärmisel juhul suitsetamine või paar laupäevaõhtust veiniklaasi-pudelit. Väikekodaniku maailm ongi väike ja sisaldab endas lihtsaid naudinguid nagu rõõm õnnestunud tööst, maitsvast kõhutäiest, hüvast rüüpest, ilusast asjast, huvitavast raamatust, tragist lapsest, kaunist laulust, mugavast kodust, toredatest sõpradest jne. Väikekodanlase kapis ei ole samuti midagi enamat kui paar tavalist, ent siiski hoolikalt varjatud luukeret.
Kui sinu elu ei vasta milleski neile parameetritele ega eksisteeri sinu elus ka neid lihtsaid väikekodanlikke rõõme, siis palju õnne! Järelikult oled...
...väikekodanlase vastand ehk ilmselt boheemlik, ennasthävitav, sealjuures aga ülimalt andekas-vaimline ja kindlasti väga ebatavaline (no igaljuhul mitte tavaline, kesse siis tavaline tahab olla?) persoon. Lühidalt võiks öelda ka boheemlane, ent see pole võibollapäris täpne.
Mulle tundub järjest kohatum,kuidas hästirõivastatud, kerges ületoitumuses inimesed, kes oma mugavates, korralikult soojaksköetud kodudes absoluutselt turvaliste tööde ja hobidega tegelevad samal ajal teisi, täpselt sama tavalisi inimesi väikekodanlasteks sõimates.
Kui on soov väikekodanluse mädasoost välja rabeleda, siis peaks alustuseks loobuma väikekodanlikest hüvedest nagu mugav kodu, stabiilne pereelu ja eeskätt muidugi regulaarne sissetulek. Neid labaseid hüvesid asendab sel juhul aga rikkalik ning valik psühhofarmakoloogilisi aineid alkoholist alustades ja kärbseseente ning süütevedelikuga lõpetades. Ning eeskätt, kui ambitsioon on hallist massist erineda, peaks tegema midagi TÕESTI ebaturvalist ja piirepurustavat. (Repliigi korras - mugavas kodus ja turvalises sõpraderingis väikekodanluse sõimamine ei ole ohtlik ega piire ületav).Lõigata endal ntx kõrv küljest, seksida oma ülenejate\alanejate sugulastega, magada olenemata aastaajast seal, kus uni sind juhtub tabama vms. Ja selle kõige juures tuleb olla sisukas, mõttetihe ja luua midagi absoluutselt originaalset ja kordumatut.
Võimalik, et väikekodanluse all peetakse silmas mõtteviisi. Sellist, mis peab õigeks elu ainult omaenda väikese maailma piirides ja halvustab kõike, mis jääb sellest väljaspoole. Kahjuks aga ei ole ma kuskil kuulnud rohkem endast erinevate halvustamist, kui end väga erilisteks, andekateks ja tarkadeks pidavate inimeste suust. Tundub, et kui väikekodanlus saab iseseisvalt päris hästi hakkama, siis "mitte-väikekodanlased" vajavad väikekodanlasi nagu kariloomad tara. Et oleks millestki üle hüpata või maha trampida.
Mina olengi väikekodanlane. Mulle meeldivad olmelised mugavused, enamvähem stabiilsed suhted ja tervislikud ning pikka iga tõotavad eluviisid. Muidugi ka need lihtsad väikesed rõõmud, mis eespool üles loetud.
See postitus on saanud tõuget ühest Elo Vee novellikogust. Elo Vee on ühe peaaegu-geniaalse,kuid paraku traagilistel ajaoludel manalateele läinud luuletaja J.V. kahtlemata andekas kirjanikust tütar. Ilmselgelt kirjeldab ta oma andeka isa värvikat ja efektset eluviisi tühise ja rumalana ning asub oma igava ja praktilise ema poolele. Olles oma boheemliku isa vastu siiski armastav ning allaheitliku ema suhtes kriitiline.
/... kes tavatseb ümbritsevaid, oma eluga toime tulla püüdvaid lihtsaid inimesi nimetada piiratuteks...?/ küsitakse ses raamatus ja seda küsin minagi.
7 kommentaari:
Hea meelega olen väike, väga väike kodanlane...
mulle tundub, et väikekodanlust on väga mitmekesist ja erinevad versioonid sellest tihti vastanduvad üksteisele.
Ma ise armastan aeg-ajalt laiata, et mina olen igati väikekodanlane, sest mis ma siis muud ikka olen? tööline ei ole, suurkodanlane ei ole, aristokraat ammugi mitte. Niipalju, kui ma ajaloost tean, lõi boheemlus õide just kodanluse võidukäigu ajal, 19. sajandil, kui maailm oli peamiselt kodanlaste (ja enamjaolt mõistagi väikekodanlaste) maailm, mitte enam rüütlite, munkade ja talupoegade oma.
Teisest küljest, mis sõimamisse puutub, siis alles siitmaja eelmises postituses sõimati teid "boheemlasteks". Ma olen ka ise kuulnud, kuidas seda sõimusõnana pruugitakse, umbes tähenduses "ei tee normaalset tööd, mis normaalselt raha sisse toob". Või lihtsalt "imeliku" tähenduses.
Väikekodanlase sõimunimena või halvustavas tähenduses kasutamine on meil konkreetselt ju nõuka-aja pärand. Tegelikul oli ju klassijaotus järgmine:
Aadelkond - ühiskondlikult kõrgeim, olenemata ühe või teise aadliku varalisest seisust.
Kodanlus - jagunes suur- ja väikekodanluseks. Ühiskonnaklass, kes omas kapitali. Suurkodanlust võiks defineerida näiteks sellekaudu, et nad elatasid ennast kapitalitulust. Sinna kvalifitseeruks näiteks Eesti nn "ärieliit". Meite mail nimetati neid üksvahe pursuideks.
Väikekodanlus - omasid väiksemal määral varasid, kasutasid ise neid varasid töölisena või pidasid lisaks oma kapitalituludele veel mingit palgatööd või siis said lihtsalt keskmiselst oluliselt kõrgemat palka. Sõnaga, olid ennast ja oma pere suutnud varaliselt ja sotsiaalselt kindlustada (katus, soe, toit, riie igast asendist ja sente lugemata). Mingid säästud, oma elamispind. Mingit ränka wannabiindust polnud, paremuse poole loomulikult üritati.
Sinna alla kvalifitseerub siiski ka praegune pangavõlglastest majaomanike kamp. Ükskord saavad vähemalt nende lapsed oma laenud makstud ja ses suhtes sammukese klassikalise väikekodanlase staatuse suunas.
Proletariaat - õilsaim töörahva klass, kelle turjal eelpoolmainitud vereimejad liugu lasevad. :)
Boheemlane ei sobi siia hierarhiasse ühelgi moel. Pigem on tegu kultuurilise nähtusega kui varalise kihistumisega. Igas ülaltoodud klassis on mingid normid. Võta nüüd kinni, kes on boheemlane. Lihtsalt eristumisega ei kvalifitseeru.
Kusjuures boheemlus tekkis jah kodanluse hulgas (nüüd ma spekuleerin täiega) - sest aadelkonnas oli sotsiaalne surve reeglite järgimise osas eriti tugev. Kindlasti oli seal ka üksikuid erandeid ja ühiskond muutub tasapisi liberaalsemaks ka ikkagi. Kodanlasel oli, aga tavaliselt boheemlikke eluviise harrastades siiski mingi langevari rikka papakese või siis tulutoova kapitalipaigutuse näol.
Proletariaadil oli piisavalt tegemist ellujäämisega, väikekodanlaseks saamisega ja maailmarevolutsioonile kaasaaitamisega :)
Väikekodanlasest kui wannabest veel - klassiühiskond kasvab tegelikult mitme põlvkonna jooksul. Seega praegu meil on jah enamus wannabiisid, kes üritavad oma eluea jooksul võimalikult kõrgele tõusta ja mingi teoreetilise klassikuuluvuse saavutada. Välja hakkab see paistma, aga alles siis kui nende lapsed seda kapitali kasutama hakkavad. Praegu oleme me NLiidu teoreetiliselt deklasseeritud ühiskonna lõpus asuvale stardijoonele alles liiga lähedal.
Nõukogude ühiskonnas peeti töötavat intelligentsi eraldi klassiks.
Sellest inspireerituna võib meie pere liigitada ka rämpsintelligentsiks. Haritud, aga vaesed.
Doktoriõppes postiljon ja magistrikraadiga koduperenaine.
Euroopa ja Põhja-Ameerika on meiesuguseid täis.
Agulifilosoofid oleks ka päris hea nimi.
Ma arvestasin boheemlasi väike- või muidukodanlastse hulka liigitades selelga, et kultuuriliselt võttes on boheemlased enamasti intellektuaalid, ja intellektuaalselt ambitsioonikad. Ja selliseid ambitsioone on kõige enam keskklassi hulgas: aadlikul ei ole neid vaja, tema paremus on juba seisusega defineeritud; ja töölisklass või lausa lumpenid ei saa selliseid ambitsioone endale reeglina lubada. Kodanlus on seltskond, kellel on juba natuke vaba aega ja raha jääb söögi kõrvalt natuke üle, samas on vaja ennast kuidagi tõestada, milleks üks moodus on kunstitegemine.
Feel fгee to surf to my site sensual massage in London
Feel free to surf my webpage : erotic massage in London
Postita kommentaar