Mr. Kiis arvab, et meie laste nimed ei ole piisavalt rahvusvahelised. Nimed nagu Anna, Maria, Karol vms. oleksid üleilmastuvas tulevikus kindlasti kasulikum valik.
Ugrinimed nagu Ott, Ats, Märt või Pilleriin äratavad aga igal juhul tähelepanu. Kas hea-või pahasoovlikku, on juba enda tõlgendada.
Meie naabrid on nüüd piisavalt kuulnud, kuidas ma Piretit hüüan ja tulid lõpuks küsima, kas Eestis on muidu ka kombeks tütarlapsele mereröövel nimeks panna? Või on see ainult meie lapsukese veider hüüdnimi?
„Phi-raath! So eine komische name? Für das mädchen?“
Enamik meie naabreid on lääneeurooplased. Saksast, rootsist,soomest, belgiast ja nii edasi.
L. vanaema, kes ka meiega siin puhkab, tunneb basseini ümber plasttoolidel peesitavate paksude lääneeurooplaste ees suurt aukartust. Tema suurim hirm on, et järsku me paistame liiga idaeurooplased välja ja mine tea, aetakse veel korralikkude inimeste kuurordist koju tagasi.
L. vanaema on kaitsnud doktorikraadi psühholoogia erialal Moskva ülikoolis, mõistab 5 võõrkeelt ja on iga kell neist läänesaksa Bier-und- Bratwurst tasemel mammidest üle. Kahju, et ta ise seda ei taipa.
Minu suhtes vanaemal sellist aukartust pole. Tegelikult on meil isegi väikestviisi võimuvõitlus, nagu mul ikka vanemate prouadega tekib. Juuksekarvad vannis ja suhkrutoosile kaane õigesti pealepanek, teate küll, sellised tähtsad teemad. Aga samas üritab vanaema mind ka harida ja tsiviliseeritud inimkonnale lähendada, hoidmata sealjuures kokku õpetlike lugude ja manitsuste pealt.
Meil oli nädalalõpul külas Jan, kes loomulikult vanaema lemmikuks sai. Esiteks, kuna ta on noor ja mehine ning mis peamine, ta on sakslane. Kahjuks küll endise ida-saksamaa aladelt, aga ikkagi…
Jan jutustas vanaemale oma vanaisast, kes II Maailmasõjas Leningradi all võitles ja ime läbi eluga pääses.
Vanaema pidas vajalikuks lugu minulegi tõlkida ja lisas, näppu tähtsalt püsti tõstes: „Ja mis kõige hirmsam, Jani vanaisa pidi seal sõjas ju oma rahva, saksa rahva vastu võitlema! „
???
„Jani vanaisa oli ju ida-saksamaalt, ega´s neid keegi lasknud sakslaste poolele sõdima. Idasakslased võeti ju kõik vene sõjaväkke“ Vanaema hääles helises paatoslik traagika „Ja kas sina üldse saad sellest aru, milline kole asi see oli idasakslastele, et nad teises maailmasõjas kõik omaenda rahva vastu sõdima pidid seal vene lipu all!“
10 kommentaari:
Hmh. Pole vahet, kas inimene on lõpetamata põhiharidusega & argumenteerib roppustega või omab mitut kõrgharidust & disqteerib keerukalt. Ikka iseendaga, mõlematel käib see sind ainult rokase peeglina kasutades. Mõlemad ei anna sulle sõnaõigust ning omistavad sulle olematuid omadusi, mis laseb neil endid soovitud valguses näha. Kas meist saavad ka sellised, irw?
Muidu põnev jutt.
Piret on muide tuletisnimi Pyha Brigittast, saxa tuletisnimest, mille ladina algqju ma enam ei mäleta. Tiia on Dorotea, Triin & Riin on Katarina, jne jne...
Mix on eesti tuletisnimed halvemad anglosaxi maailma omadest, ka nemad väänavad vanu kreeka-rooma nimesid oma suu perrä Tsonn tuleneb ju Johananist, Tseisson Iasonist vmi.
Hämmastavad alaväärsuskomplexid kiusavad haritud inimesi. Muidu olex maailm hoopis põnevam koht ning arenex myhinal...
K.
Piret on Brigitta/Birgitta/Bridgeti tuletis. Kes omakorda on kelti tulejumalanna Briga, kuigi korralikud kristlased meenutax parema meelega Pyha Birgittat (vt Pirita).
Vabandust, aga ma olen hämmastavalt harimata pagan, keda on mitu korda kristlikq päritolu qnsti- jm ajalugu õppima pandud, irw, sellest ka segadus Briga/Brigidiga;)
Q praegust Kevinite-Ketlite-Mutlite jm mitte qigi meloodiliselt kõlavate holivuudipäraste universaalkerega nimede moodu mitte arvestada, siis milline võix olla uuspaganlik eesti nimeloome?
Parimatele auhinnad! Kaarna oma käekestegs punut 7-lillevanik ning 7puuviht!
Ega Jani vanemad polnud järsku sõja alguses hoopis Poolas ja sattusid N.Liidu okupatsioonitsooni ja pidid siis vastaval poolel võitlema.
Ei, Jani vanaisa oli päris harilik saksa mees saksa sõjaväes. Lihtsalt vanaema ei taibanud, et Idaks ja Lääneks jagati saksamaa ikka peale II MS.
Vanaema on ka tegelikult tore, ainult tikub kangesti mind õpetama, mina aga pole harjunud laps olema.
Ükspäev käisime kaubanduskeskuses süüa ostmas ja vanaema küsis,kas ma enne ikka olen nii suurt poodi näinud.
Tegemist oli ümbes Zeppelini-suuruse kohakesega.
Nii et saate aru, kes mu paradiisis madu on. Väga väike ja armas maoke, aga ikkagi.
Kaarnakene, ära na nördinult kraaxu, ma tean seda ka ain't sellepärast, et mul on endal yx samanimeline kodus sirgumas. Muidu olen sama harimatu või harimatum veel.
Noid uuspaganlikke nimesid on ju jõudsasti leiutatud viimased poolteistsada aastat. Aitadest-Leidadest alustades, Põimude, Hõbede & Tõivelembidega lõpetades.
(Vot Tõivelemb, see on tõsijõle nimi. Poisi oma ju. Aga tõivet + lemb . . . juba synnitunnistusse kirjutataxe kui mitte lausa homosexuaalsus, siis vähemalt kirglik käsikiimlus!)
Sul ikka veab nende vanemate daamidega. :=)
Mis nimedesse puutub, siis pane google pildiotsingusse minu vanema lapse eesnimi ja vaata, mis tulemuse sa saad. Võibolla ma sellep ei armastagi reisida, et kõikvõimalikel anglosaksidel oleks minu laste nimede kohta ka huvitavaid küsimusi esitada. Reisigu ükskord omal riisikol. :P
Reet on Hollandi keeles per*e :P
Noh, tõivet tillina on uus sõna, Luhaääre poolt välja mõeldud ja kasutusele võetud.
Tõiv, tõive tähendab lootust ja on märksa vanem sõna.
Jah. tõivelemb = lootusrikas seega.
Vanemas keelepruugis olla kasutet "vemb", ning 1 kalaliik "vimb" = noxiqjuline? irw.
Aga luhaäär on minu infi põhjal pedofiilsete kalduvustega (st väga noorte naissoost isiqte vastu ylielavat huvi tundev) ning suht kahtlase qltuuritautaga, vt tema viimase 20 a tegemisi, inimene...
Noh, misnimedesse puutub, siis minu erilised lemmiqd on botaanilised. Õie, Pärja, Kelluka, Maasika...
Postita kommentaar