neljapäev, 5. mai 2011

Võhandu 2011, keskmine osa

Tegelikult on MH-l õigus, kui ta ütles, et maraton on nagu meditatsioon ja tegelikult võiks need 100 km üksi läbi sõuda, sealjuures paastudes ja vaikides. Selle ajaga jõuaks kogu oma elu läbi mõelda ja olulistele küsimustele vastused leida. Mina igaljuhul tegin maratoni läbides enda kohta mitu olulist avastust.
Nüüd ma tean, miks mul on keeruline olla grupi liige ja miks ma lähen nii sageli tülli teiste inimestega,eriti aga võimukate naistega. Ma ei suuda liidritele alluda; aga samas ei suuda ma ka ise liider olla. Ma võin inimesi kaasa haarata ja liikuma panna, aga kriitilistes olukordades annan ma väga hea meelega tüüri kellegi teise kätte. Ühesõnaga, olen Algataja, aga mitte Juht. Süüde, mitte Rool. Ja parem ongi, ma ei talu kamandamist ja ei taha ise ka kamandada.
Oli ka põhjust mõelda, kui palju on minu ümber tugevaid ja võimekaid naisi, kes teavad, oskavad ja teevad absoluutselt kõike Väga Hästi. Igaljuhul õigemini kui kõik teised. Igaljuhul paremini, kui mehed. Üldjuhul on sellise naise esimene mees olnud laisk ja küündimatu, teine mees saamatu ja tossike ning pojad, kui neid juhtub olema, on kah isade moodi toslemid. Ma ei imesta enam, miks nii paljud mehed (ja mitte ainult mehed)lahkuvad, põgenevad, järjest väiksemaks ja vaiksemaks muutuvad. Kui mees ei lahkugi päriselt, tema füüsiline keha jääb kohale, siis vaim põgeneb ometi. Viinapudelisse, arvutisse, hobidesse, ajalehe taha, teleka ette... Tegema midagi, millega tõeliselt hakkama saad.
Kuna Proua Väejuht nr. 1 on minu ema, siis tean lapsest peale, mis tunne tuleb, kui sa ühtegi asjaga korralikult hakkama ei saa. Proua Generalissimuse jaoks ei tee sa kunagi piisavalt kiiresti, piisavalt korralikult, piisavalt õigesti... Lakkamatu õpetamine muudabki jalad aeglasemaks, näpud kohmakamaks,meele töntsimaks, käest kukuvad aerud, nõud ja kõik muu. Naisgeneralissimustel ei maksa imestada, kui nad ühel hetkel ilmasambaks on saanud ja oma perfektseid oskusi üksi rakendada võivad. "Kui mina ei tee, siis ei tee keegi" on isetäituv ennustus.

5 kommentaari:

kaaren ütles ...

Minu ema oli alluv nr 100, kes iial kedagi millegi eest ei tunnustanud ega midagi ei õpetanud, sest tema ei tea ju midagi. Nii et elus olen õppinud 2 asja: 1. Räägi inimestega. 2. Kiida neid, isegi kui sa ei taha.
Rääkimine enne & pärast asju on matemaatiline & igal juhul positiivne nähtus, juhul q inimene suudab ennast ikka teistele vastuvõetavalt väljendada.
Sinu ema kyll rääkis, aga ta kindlasti tegi nr 2 negatiivväärtuseg asja. Inisemine on aga igasuguse koostöö & suhte surm.

Fideelia ütles ...

Meessoost generalissimus on ju täpselt sama nõme, kui ta on halb generalissimus (häid juhte on väga vaja), ärgem nüüd jälle kaldugem äärmustesse, et naisjuhid on meesjuhtidest halvemad!

Sol ütles ...

Jah, Fideelia, sul on õigus. Meessoost minul-on-alati-õigus targutajad on sama tüütud. Minu elus aga on siiski rohkem konflikte võimukate naiste, kui meestega. Ja ehkki ma pole mees, teeb naisgeneralissimuse kamandamine minustki toslemi.

Morgie ütles ...

Sina ja Mittehumanoidne Eluvorm peaksite ükskord trehvama. ;)

Sol ütles ...

MKärt, vihkad mind või?