Minu ema on kõige elujõulisem inimene, keda ma kunagi kohanud olen.
Üleeile oli tal raske avarii. Eile öösel nägid arstid 5 tundi vaeva, et tema jalaluid väikestest tükkidest kokku tagasi panna. Tema ajus on ikka veel verevalum, ehkki neuroloogitibi kinnitusel on see juba väiksemaks jäänud.
Kui ma teda eile vaatama läksin, siis küsis ta esimese asjana: KUIDAS MA VÄLJA NÄEN?
Ta nimelt kartis, et äkki on tal sinikad näos ja kui siis Ain teda vaatama tuleb...
Nüüd ta helistas, et kõht on tühi ja tema tahab SINKI!
Oi jummel. Ma ei usu, et ta järgmised 2 kuud ratastoolis paigal istub, nagu arstid tahavad.
Mine tea, ehk peame sel aastal veel minu ema pulmigi, kui nii edasi läheb.
Ain on nimelt ema (järjekordne) uus elukaaslane. Temast saaks minu emakese 4. abikaasa...
Ja minu ema on praegu 56 aastane, kui keegi teada tahab.
Kustkohast, no ütelge mulle, kustkohast võtab see naine selle rämeda, brutaalse, kõikevõitva elujõu???
Mina ei ole temasse läinud, aga väga loodan, et mõni mu olevatest või tulevastest tütardest pärib tema geenid.
4 kommentaari:
suurepärane!
ja ära ole kindel, et sina tema elujõudu pärinud pole, see võibolla pole end veel näidanud ;), sulle ;).
kangetel naistel on ikka kanged tütred ja tütretütred :)
mul on hea meel teie pärast!
Mind hoopiski huvitab, kas Sinu ema võtab sellest õppetunnist ka miskit õppust?
ei kle vähemalt osakese elujõudu oled sa oma emalt pärinud küll, mina olen sinu kõrval lontis nagu vana sokk.
kahjuks ei saa me kellelegi õppetunde ette kirjutada ega oma ema suvetööle või kordamiskursustele jätta - kui see ise ei taha
auto alla j22mine purustab lisax luudele ka isixuse, kellel rohkem, kellel v2hem...
eluj6ud on p2ritav, geenidega edasikantav psyyhiline omadus/v6ime. k6rvaltvaatajana n2en ka Sinus seda ainet:)
Postita kommentaar